5. Simplekskoodidel on hea häirekindlus. Ülejäänud omadused (puudutavad m-jadasid) on toodud punktis 63. 59. Krüpteerimise põhialused (Loeng 19, kõik slaidid) Krüptograafia 2 haru: 1. Krüptoloogia salakirja koostamine 2. Krüptoanalüüs salakirja taastamine algseks kirjaks Krüptograafia tegeleb edastatavate andmete kodeerimise ja salastamisega ja salastatud andmete taastamisega originaalandmeteks. Algandmeid, mis kuuluvad krüpteerimisele, nimetatakse algtekstiks, peale krüpteerimist saame salateksti ehk krüptiteksti. Seosed: Andmete salastamise muutuste kogu nimetatakse krüpteerimise algoritmiks, seadet, mis seda teostab krüpteriks. Originaalsete andmete taastamine dekrüpteerimine - on võimalik, kui on olemas üks või mitu krüpteri parameetrit ehk ,,võtit". Krüptianalüüs tegeleb krüptigrammi lahtimuukimisega, kui võtit ei ole. Krüptograafia kindlustab 3 peamist andmeedastuse teenuse eelist : 1. Salastatus. 2
märgikeel, väga raskesti õpitav, kõik tuli selgeks õppida. Loomulikud olid igapäevased zestid. Oli näha kuidas pantomiimikeel muutub omaette keeleks, ajapikku muutus elitaarkunstiks. 12. Seneca ja keiser Nero Draamakirjandus sammus selles suunas, et oli mõeldud aind lugemiseks. See, mida me teame Rooma dramaturgiast, pärineb Seneca tekstidest. Seneca tekstides on tohutu monoloogide arv, dramaatiline pinge puudub, palju julmust väga verine. Seneca oli ka varajase inglise teatri algtekstiks. Teadlaste arvates oli Seneca eesmärk ära rikkwuda võimalikult palju kreeka näidendeid. Dramaatilisi etendusi ei olnud, loeti paberilt tükke. Sceneca jaoks draamategevus oli vähetähtsal kohal. Armastas kirjutada traktaate. Seneca oli patriits, rooma riigis üks rikkamaid inimesi. Tema jaoks keskseks probleemiks kannatuste ja surma probleem. Oli oma vaadetelt stoiku. Stoitsism oma juurtelt kreeka küünikutest (Sophoklese aegsed nö nagu hipid) pärit. Nad õpetasid käitumisega,
Lapsed, kes on jäetud kaitseta sellise visuaalse meedia ees, nagu animafilm ja video, kohtuvad üha suurema tõenäosusega lastekirjanduse meediaadaptatsioonidega varem kui kirjutatud tekstiga. Nad hakkavad meediaadaptatsioone pidama originaalideks, mille pinnalt kõnetada ja aru saada hilisemat kirjaliku versiooni lugemist. See tõstatab edasise küsimuse selle kohta, kas hilisema lugemise olemus on kvalitatiivselt ja kogemuslikult erinev kui algtekstiks on näiteks Disney animaversioon Lumivalgekesest. Disney muinasjuttude animaversioonid on lastekirjanduse 7 intertekstuaalsuse uurijatele eriti huvitavad, kuna popkultuuri ikoonidena peegeldavad nad viisi, milles iga põlvkonna muinasjuttude ümberjutustustes on esiplaanil kindla ajaloolise hetke dominantsed kultuurilised koodid ja väärtused: näiteks Disney toob