Tuli kasutusele 7. sajandil, ja sellele noodikirjale kirjutati 3-4 nooti. Esimene noodijoon võeti kasutusele 10.sajandil, mis oli punast värvi. Viierealine noodijoonestik tuli kasutusele 14.sajandil. Muusikud: Varakristlik muusika- Milano piiskop Ambrosius ja paavst Gregorius Suur. · Ambrosius- suur laulumees, viiside koguja ja kirjutaja, elas 4. sajandil. · Gregorius- jätkas Ambrosiuse tööd, tegi lauludest kahehäälseid laule. Peale tema surma jäi kirikumuusika algtasandile. Muusika jagunes kolmeks: kirikumuusika, õukonna- ehk ilmalik muusika, rahvamuusika. Kirikumuusika oli ühehäälne ja saateta. Kaks põhilist laulmisviisi olid: · Psalmoodia- palvelaulude laulmine kindla teksti järgi; juudiusuline tekst · Hümnoodia- palvelaulude laulmine vabalt valitud teksti järgi. Ilmalik muusika on vähe säilinud ja rahvamuusikat peeti patuseks. Keskaja vaimulik muusika.
ega avaldu enne noorukiea lõppu, täiskasvanu ea algust või isegi täiskasvanu ea keskpaika. Nad võivad ilmneda haiguse, suure psühholoogilise surutise ajal või stressisituatsioonis. Avastus, et meie põhilised, esmased tervisehäired saavad alguse embrüonaalses staadiumis, tähendab: selleks, et inimene võiks täielikult avada oma potentsiaali ja olla maksimaalselt efektiivne, peab teraapia toimuma tagasiulatuvalt samale algtasandile (embrüonaaltasandile). (Hanter, A., Uord, S.). (teadvuse olemasolu lootel). Loode on mõistusega subjekt ja käitumine, mis algab emaüsas, kandub arvatavasti edasi ka järgnevasse ellu. Inglise teoloog ja psühhiaater F. Lik leidis 1995.a., et prenataalsed mälestused pärinevad (arenevad) viiruse rakkudest, et viirused on primitiivsed prenataalsed rakud, mis kujunevad trauma ajal ja kannavad endas selle mälestust. Ta rääkis pidevalt prenataalsest mälust rakumälu terminitega