protsessi kestus 1-2 öö-päeva. 8. KUIVATAMINE Kuivatamist kasutatalse toorsuitsu-, täissuitsu- ja poolsuitsuvorstide tehnoloogias. Kuivatamisega vähendatakse toote niiskusesisaldust, tõstetakse keedusoola konstentratsiooni ja suitsutuskomponentide suhtelist sisaldust pikendades seeläbi toote säilivusaega. Kuivatamisel vähenevad ka toote mass ja mõõtmed. Vorstibatoonide pikkus väheneb umbes 4% ning läbimõõt 20…25 % võrreldes algsuurusega. Pool- ja täissuitsuvorste kuivatatakse temperatuuril 21 ˚C ja 75% õhuniiskuse juures. Kuivatamise kestus oleneb toote liigist, selle diameetrist ja õhu parameetritest. Poolsuitsuvorste kuivatatkse 0,5 kuni 2 ööpäeva, täissuitsuvorste 2 kuni 7 ööpäeva. 9. JAHUTAMINE Toored vorstid Siia vorstide gruppi kuuluvad praadismisvorstid, toorvorstid ja ka toorsuitsuvorstid ehk külmsuitsu salaamivorstid. Antud grupi toodetest valmistatakse Eestis põhiliselt praadimisvorste (valdavalt
Saksa arstiteadlane Ernst Weber huvitus inimese võimest eristada raskusi. Ta korraldas lihtsaid katseid, kus palus inimesel erinevates tingimustes võrrelda kahte raskust jaa ütelda, kas need on võrdsed või mitte. Eristusläveks nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%.l katsekordadest avastama. Need läved moodustavad ühtlaselt kasvava rea, järelikult valitseb nende vahel lihtne seos: eristusläve jagatis algsuurusega on ligikaudu püsiv suurus. S(eristuslävi)/S(stiimul)=C(konstant) Kaasaegse psühholoogia üheks rajajaks on saksa õpetlane Gustav Theodor Fechner, kes Weberi reeglitele tuginedes sõnastas üldise psühhofüüsika seaduse (Fechneri seadus). Probleemiks oli lõhe ületamine füüsilise ja vaimsete asjade maailma vahel. Fechenr tahtis leida nende kahe vahel korrapärasuse, mis ütleks, kuidas ümbritseva keskkonna füüsilised suurused on kujutatud psüühika