tuleb teha korrigeeriv raamatupidamiskanne. Seda meetodit nimetatakse ka 9 bilansimeetodiks. Oletame, et ostjatelt laekumata arvete lõppjääk on bilansis 240 000.-. Kogemuste järgi teame, et 3% lõppjäägist ei laeku. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete summa 3% 240 000-st = 7 200.- kantakse otse bilanssi. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludesse kandmisel tuleb lähtuda konto algsaldost ja kuludesse kantav summa arvutada. Kui oletame, et ebatõenäoliselt laekuvate arvete konto algsaldo oli 5 100.-, siis kuludesse tuleks kanda 2 100.-. Lausend: D- ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu 2 100.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 2 100.- 3. Arvete maksetähtaegade meetodi kasutamisel arendatakse edasi eelmist meetodit. Lähtutakse aasta lõpu laekumata arvete seisust bilansis, kuid laekumata summasid
** Tekkepõhise raamatupidamise puhul kajastatakse tulud ja kulud nende tekkimise ajal, sõltumata raha liikumisest. Järgnevalt on esitatud näiteülesanne rahakäibe aruande koostamisest (kaudsel ja otsesel meetodil). 42 Koosta rahakäibe aruanne kaudsel meetodil ning otsesel meetodil. LAHENDUS: a) Rahakäibe aruanne kaudsel meetodil: Leiame alustuseks, kui palju erineb perioodi lõppsaldo (31.12) algsaldost. Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses = 55 500 + 1 500 = 57 000 eurot Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus = 36 500 + 5 500 = 42 000 eurot 43 b) Rahakäibe aruanne otsesel meetodil: Arvutused: raha laekumine ostjatelt = müügitulu + laekumata arvete algsaldo - laekumata arvete lõppsaldo raha laekumine ostjatelt = 80 000 + 15 000 - 22 000 = 73 000
annaabi.ee 
