võiksid mõjutada auditeeritava aasta raamatupidamisaruannet. Algbilansiga tehtav töömaht võib sõltuda: 1) Arvestuse ja aruannete koostamis süsteemi üldisest tasemest ettevõttes. 2) Kas ettevõtet varem auditeeriti, ja millised on selle tulemused. Kui auditeerimine on vajalik majandusaasta sees, siis tuleb kliendile selgitada, et auditi tulemused on seotud suurema riskiga, kuna puudub võrdluse ja kontrolli võimallus algsaldodega, ning kasumiaruandes ei ole fikseeritud kõik tulud ja kulud, kuna arvestus on tekkepõhine. Hinnangu andmisel võib tekkida olukord, et audiitor hindab vaid bilanssi, jättes kasumiaruandele kinnituse andmata. Kui ettevõte on varem auditeeritud tuleb uuel audiitoril hinnata kriitiliselt eelneva audiitori eriala kompetentsust ja sõltumatust. Kui eelneva tegevuses ilmneb probleeme, kujuneb uue audiitori tegevus mahukamaks.
– Süstemaatiline register: päevaraamat, avatakse kõik kontod kontodel on algsaldod, käibed ja lõppsaldod, pearaamatust leiame infomatsiooni majandustehingute kohta vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Pearaamat: Pearaamatu täitmisel on kindlad reeglid: 1. majandustehing kirjendatakse ühele reale. 2. iga majandustehingu kohta peab olema vähemalt kaks sissekannet 3. kui lehekülg saab täis lehekülg summeeritakse, uus lehekülg alustatakse eelmise lehekülje algsaldodega. 4. kuulõpul võetakse kokku iga konto, arvutatakse käibed ja saldod, uuel kuul alustatakse eelmise kuu lõppsaldoga 5. traditsiooniliselt pearaamatu avamisel tuleb lehed nummerdada, lehtede arv kinnitatakse volitatud isiku allkirjaga. 6. pearaamat peab olema täidetud korralikult ja puhtalt Käibeandmik: pearaamatu kontroll register, kus kontod on horisontaalsed; esimene tulp algsaldot vastavalt kas deebet v kreedit saldot, teine tulp-perioodikäibed (nii deebet kui kreedit)
annaabi.ee 
