Vahemere pikkus Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase "Geograafia" Kaardid 26 üksikut ja 1 maailmakaart Jacopo Angeli da Scarperia 1406-1409 Ptolemaiose autoriteedi tõus keskaja lõpus Tabula nova Maade avastused Eesti ja Ptolemaios Kesk-Euroopa kaart koos selgitavate märkustega Algridas Gustaitis Jõed Viiest kolm on küll mitte lõplikult tuvastatud Kahe viimase võimalikeks vasteteks on välja pakutud ka Pärnu ja Narva jõgi Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mida õppisin??? Tänan kuulamast!
Seega oli Langlois veendunud, et Planudesel oli kasutada Ptolemaiose kaartide originaalid ning arvab, et kloostrist leitud koopia vastab originaalile või vähemalt on Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaardi originaalile kõige lähedasem. Langlois avaldas leitud koopia teoses Geographie de Ptolemee (Pariis, 1867). Victor Langlois' avaldatud järeltrükki pole eriti põhjalikult uuritud. Suuremat huvi selle vastu tundis Ameerikas elav leedulasest literaat ja ajakirjanik Algridas Gustaitis. Gustatis laskis kaardil oleva viierealise kreekakeelse kirja ära tõlkida ning kohanimed leedundada. 1988. aastal avaldas Gustitis K. Ptoleme jo Vidurio Europos zemelapis (,,K. Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaart"). See oli suures formaadis, heale paberile trükitud Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaart koos selgitavate märkustega (viide). Kaardil on välja toodud geograafiliste objektide numeratsioon, geograafiliste nimetuste loend, kaardi
1323.a ehitas Vilniuse linnuse. Mõistis, et orjapidamine pole majanduslikult mõistlik ja kutsus Leedusse Hansa kaupmehi ja käsitöölisi. Gediminas ja tema järglased olid osavad diplomaadid, kes suutsid nutikalt ära kasutada kristlike naabrite erimeelsusi ja konflikte. - Leedu tähtsaim taevajumal- PERKUNAS - Leedu oli isoleeritud ja usalduväärsete liitlasteta, mis seadis kogu riigi püsimajäämise pidevalt kahtluse alla. Algridas (G. Poeg) ja Kestutis suutsid riigi edukalt kaitsta ja laiendada, kuid pidid pidevalt vaevlema. Lakkamatu södimise ja paganluse küljes püsimise tõttu aeglustus riigi ja ühiskonna moderniseerumine ehk ,,euroopastamine". Jogaila ja Vytautas - Kui Algridas 1377.aastal suri, soovis ta poeg Jogaila iga hinna eest Kestutise võimust ilma jätta ning oli oma onuga selgelt erimeelel riigi välispoliitika põhisuuna küsimustest