Lahusesse lisatakse 3-4 tilka indikaatorit fenoolftaleiin. Lahus on värvitu. Klaasi kohale paigaldatakse bürett, nii et büretist lastav lahus satuks otse klaasi. Registreeritakse lahuse alg-pH ja tiitritakse lahust lisades korraga 1,0 cm3 KOH lahust. Tiitrimist jätkatakse kuni ff värvib lahuse roosaks. Selleks ajaks peab olema fikseeritav tiitrimistulemustes kaks pH hüpet. Tiitrimiskõvera kaudu määratakse esimene lõpp-punkt ja arvutatakse selle kaudu fosforhappe algproovi kontsentratsioon arvestades lahjendust. (Niipalju kui esimeseks lõpp-punktiks oli kulunud KOH moole nii palju oli tiitritavas lahuses fosforhappe moole.) Tiitrimiskõvera joonistamisel kasutatakse millimeetripaberit ja lõpp-punkt määratakse graafiliselt. Kui fosforhape on tiitritud korratakse protseduuri ,,reaalse" prooviga. Selleks võib olla näiteks Coca-Cola jook. Jooki ei lahjendata vaid sellest võetakse 50 ml keeduklaasi ja viiakse läbi tiitrimine
8. Miks kuumutatakse katseklaaside, kolbide suudmeid enne ning pärast külvamist? Steriilimiseks. Väljakülvi ei satuks teisi mikroobe. 9. Millist külvitehnikat ja söödet kasutaksid suure koguse mikroobimassi kasvatamiseks? Rikastussöödet ja pindkülvi. 10. Miks on vaja bakterite arvukuste määramiseks kasutada proovide lahjendusi? Bakterikultuur võib nii tihe olla, et pole võimalik nende arvukust määra – raske loendada! 11. Mis on lahjendusfaktor? Lahjendusfaktor, kui palju on algproovi lahjendatud. Lahjenduse pöördarv. 12. Mida mõistetakse detsimaalsete lahjenduste all? Lahjendussamm on kümnekordne. 100 (algproov, lahjendusfaktor 1) ja 10-1 (lahjendus) - lahjendusfaktor on 101. 13. Kuidas valmistada lahjendusrida, et saada lõpplahjenduseks 10 -10? Tuleb võtta epse ja teha 100 10-1 10-2...10-10.... kokku koos algproovi jaoks 11 epsi. Enne ja pärast lahjenduste tegemist, tuleb epse vortexil segada. nt kui kogulahus on 1ml, siis lisame 0,1 ml
spektrijoone asikohta ning nende pikkus tähistab piikide suhtelist kõrgust standardproovis. Selline esitlusviis on visuaalse väärtusega, tegelik joonte kokkulangemine määratakse arvutiprogrammi abil. Lisaks ainete identifitseerimisele saab arvutiprogrammi abil hinnata ainete ligikaudset kontsentratsiooni soolade segus ning ka suhtelist keemiliste elementide jaotust soolade proovis. Soolade sisaldus algproovis määratakse arvutuslikult algproovi massi ning väljaeraldatud soolade massi kaudu. Proovidest identifitseeriti iseloomulik vees lahustuv sulfaatse kipsisoola (CaSO4·2H2O) kõrge sisaldus. Soolade kõrgem kontsentratsioon 1,0 m ja 1,5 m kõrgusel näitab soola kõrgemat kontsentratsiooni, võrreldes põrandapinna lähedalt võetud prooviga, oletuslikult intensiivset vee liikumist mööda müüritise kapillaare ja kõrgemal seinapinnal väljaaurustumist. Teise veeslahustuva soolana on identifitseeritud kaltsiit (CaCO3).
annaabi.ee 
