10. Vett kas soojendasin või jahutasin kuni saavutasin vajaliku temperatuuri. 11. Keeduklaasi asetasin metallanuma põhjas asuvale korgitükile. 12. Kalorimeetri sulgesin kaanega. 13. Läbi kaane panin ampulli, Beckmanni termomeetri ja seguri. 14. Ampulli asetasin klaaspulga, mida kasutasin ampulli purustamiseks. 15. Vett kalorimeetris ühtlaselt segades jälgisin temperatuuri muutumist iga minuti järel. Kui temperatuuri muutumine oli ühtlane, alustasin algperioodiga. 16. Kirjutasin üles temperatuuri muutumise iga minuti järel. Selleks kasutasin luupi. 17. Algperioodi jälgisin 10 minuti vältel. 18. Üheteistkümnendal minutil purustasin ampulli. Temperatuuri siis ei fikseerinud, kuid aega küll. 19. Kaheteistkümnendast minutist hakkasin jälle temperatuuri üles kirjutama. 20. Periood lõppes, kui temperatuur oli saavutanud miinimumi või maksimumi. Valemid
koos ainega. Ainet võetakse ca 6 g. Keeduklaasi valatakse toatemperatuuril destilleeritud vett, mille hulk on mõõdetud mensuuriga (400 ml). Kalorimeeter suletakse kaanega. Läbi kaane pannakse ampull, Beckmanni termomeeter (keskmine ava) ja segur. Ampulli asetatakse klaaspulk, mida kasutatakse ampulli purustamiseks. Vett kalorimeetris ühtlaselt segades jälgitakse temperatuuri muutumist iga minuti järel. Kui temperatuuri muutumine on ühtlane, alustatakse algperioodiga (10min). Üheteistkümnendal minutil purustatakse ampull. Kaheteistkümnendal ja järgnevatel minutitel jälgitakse jälle temperatuuri muutumist. Periood lõpeb, kui temperatuur on saavutanud miinimumi või maksimumi. Lõpp-perioodil võetakse samuti 10 lugemit. Katse lõpul tehakse kindlaks lahusesse ulatuva termomeetri ruumala. Valemid: Lahustuvussoojuse arvutamiseks leitakse kalorimeetri soojusmahtuvus, s.o. soojushulk, mida on vaja kalorimeetri temperatuuri tõstmiseks 1 0C võrra:
anuma sulgemiseks, keeduklaasist või sügavamal, kuid ta ei tohi keeduklaasi polüetüleennõust 3, segurist 4, ampullist 5, põhja puudutada. klaaspulgast 6, Beckmanni termomeetrist 7 Vett kalorimeetris ühtlaselt segades ja luubist. Aja mõõtmiseks kasutatakse jälgitakse temperatuuri muutumist iga stopperit. minuti järel. Kui temperatuuri muutumine KATSE KÄIK on ühtlane, alustatakse algperioodiga (vt. joon. 2). Selleks kirjutatakse üles Kui sool lahustumisel neelab soojust, temperatuur iga minuti järel ±0,002 tõstetakse kalorimeetrisse valatava vee -kraadise täpsusega. Termomeetri temperatuuri 0,5 -1 kraadi võrra lugemisel kasutatakse luupi. Algperioodil toatemperatuurist kõrgemaks. Seatakse jälgitakse temperatuuri 10 minuti vältel.
Ampulli asetatakse klaaspulk, mida kasutatakse ampulli purustamiseks. Segur liikugu vabalt üles-alla, puutumata Beckmanni termomeetrit või ampulli. Termomeetri elavhõbedaanum olgu vähemalt 2 cm võrra vedeliku pinnast sügavamal, kuid ta ei tohi keeduklaasi põhja puudutada. Vett kalorimeetris ühtlaselt segades jälgitakse temperatuuri muutumist iga minuti järel. Kui temperatuuri muutumine on ühtlane, alustatakse algperioodiga (vt. joon. 2). Selleks kirjutatakse üles temperatuur iga minuti järel ±0,002 -kraadise täpsusega. Termomeetri lugemisel kasutatakse luupi. Algperioodil jälgitakse temperatuuri 10 minuti vältel. Üheteistkümnendal minutil purustatakse ampull. Temperatuuri siis ei fikseerita, küll aga aega, mida loetakse katkematult katse algusest. Kaheteistkümnendal ja järgnevatel minutitel jälgitakse jälle temperatuuri muutumist. Peaperioodis ei ole võimalik temperatuuri tema kiire
Kui lugeda männipuidu vastupanuvõime võrdseks 1- ga, siis saarel 1,75 ja tammel on 1,55 ; kasel 1,25; haaval 0,85 ; pärnal 0,8. 2. Lõikamise suunast - kui lugeda lõikejõud piki lõikamisel võrdseks 1- ga, siis külglõikamisel on see väärtus 0,6 ja otslõikamisel 5-6. 3. Lõikuri teravus lõiketöötlemisel (puidu treimisel) on lõikeriista teravusel oluline tähtsus ning kaua töötanud lõikur nürineb ning töö sooritamiseks võrreldes algperioodiga tuleb kasutada peaaegu kaks korda suuremat jõudu. Lõikuri teravuse püsivuse suurendamiseks kasutatakse seetõttu lõike servadel eriteraseid. 4. Teritusnurga suurusest - väikese teritusnurga puhul on puidu kiudusid kergem läbi lõigata, kuid siis on tera osa õhuke ja võib kergesti murduda. Suurema teritusnurga puhul on lõikejõud suurem, kuna teratipu kõverusraadius on suurem. 5
annaabi.ee 
