saamiseks pidi rohkem vaeva nägema. Selle asemel oleks isa meelsamini teiste poistega väljas palli tagunud. Vahetunnid kestsid kümme minutit. Selle aja sees mängiti palli ja jalutati ringis. Suitsetamine oli keelatud ja sellest keelust keegi üle ei astunud. Koolis peeti palju erinevaid üritusi. Suured päevad olid jõulupeod, kevadpeod ja spordipäevad. Koolis tegutsesid kolm erinevat osganisatsiooni. Need olid oktoobrilapsed, pioneeri algorganisatsioon ja komsomoli algorganisatsioon. Nendesse kuulumine oli kohistuslik. Organisatsioonides õpetati hästi õppima ja käituma. Need, kes sinna ei kuulunud, nende pihta vaadati kohe "halva pilguga". See, kes kuulus organisatsiooni, 7 tunti ära järgmiselt: pioneeril oli kaelas punane kaelarätt, oktoobrilapsel ja komsomolil oli rinnas Lenini peaga mark. Koolis oli ka palju huvialaringe, näiteks muusika ja kunstiring. Minu isa Aare tegeles ka spordiga
Teiseks lapseks oli Johannes Semper ning väikevennaks sündis nende perre 25. märtsil 1898. aastal August Semper, kes suri meningiiti üheteistkümeaastasena NOORUSEPÕLV JA KOOLIAEG Johannes Semper sündis 22.märtsil 1892. aastal Paistu kihelkonnas Tuhalaane vallas Pahuvere koolimajas perekonna teise lapsena. Tema sünnivald Tuhalaane oligi üks esimesi valdu, kus kodanlikul ajal loodi Eestimaa Kommunistliku Partei algorganisatsioon, mille asutajaks olid Jaan Tomp ja Ella Karu. Näis, nagu oleks mõnesse maakohta koondunud tavalisest rohkem vaimset energiat. Johannes Semperi sünnimaja, omaaegse pahuvere vallakooli suurtest maakividest ehitatud hoone, mis kannab ukse kohal aastaarvu 1833. Kirjaniku sündimise ajal oli ühes maja otsas kool, teises otsas õpetaja korter ning keskosas kohturuumid. Kooliaia ääres on tamm, mille Johannes Semper kuueaastasena mulda oli asetanud ja jõuksalt seal edasi on sirgunud
annaabi.ee 
