asümptoodiks parajasti siis, kui f(a+) = () või f(a) = (). II Joone y = f(x ) kaldasümptootideks on sirged y = kx+b. Asjaolu, et sirge y = kx+b on joone y = f(x) kaldasümptoodiks, tähendab seda, et protsessis x (x) funktsiooni f väärtused lähenevad lineaarse funktsiooni y = kx+b väärtustele. Kaldasümptooti protsessis x (x) nimetatakse parempoolseks (vasakpoolseks) kaldasümptoodiks. Parempoolse kaldasümptoodi tõus k ja algoordinaat b leitakse valemitest f ( x) k = lim ja b = lim [ f ( x ) - kx ], x x x vasakpoolse kaldasümptoodi tõus k ja algoordinaat b aga valemitest f ( x) k = lim ja b = lim [ f ( x ) - kx ]. x - x x - III Joone y = f(x ) rõhtasümptootideks on sirged y = b parajasti siis, kui
f(a+) = () või f(a) = (). II Joone y = f(x ) kaldasümptootideks on sirged y = kx+b. Asjaolu, et sirge y = kx + b on joone y = f(x) kaldasümptoodiks, tähendab seda, et protsessis x (x) funktsiooni f väärtused lähenevad lineaarse funktsiooni y = kx + b väärtustele. Kaldasümptooti protsessis x (x) nimetatakse parempoolseks (vasakpoolseks) kaldasümptoodiks. Parempoolse kaldasümptoodi tõus k ja algoordinaat b leitakse valemitest f ( x) k = lim ja b = lim [ f ( x ) - kx ], x x x vasakpoolse kaldasümptoodi tõus k ja algoordinaat b aga valemitest f ( x) k = lim ja b = lim [ f ( x ) - kx ]. x - x x -
annaabi.ee 
