ümarad inimesed osutusid liiga võimsaks, lõikas Zeus nad pooleks, öeldes, et nii muutuvad nad nõrgemaks, ning – lisades humoorika utilitaristina – „ühtlasi meile kasulikumaks, kuna inimeste arv suureneb“ (196). See arendab edasi Eryximachose ideed, et armastus on teatav ühtesulamine, postuleerides müütilise algolukorra, kus kaks inimest algselt olidki üks, ja nüüd poolikuna igatsevad oma teist poolt. Ühtlasi annab see seletuse homoseksualismile (homoseksualist pärineb algolendist, kes oli mõlemalt poolt sama sugu). 5. Viiendana peab kõne Agathon, kes väidab, vastupidiselt Phaidrosele, et Eros on jumalatest kõige noorem. Peale selle on ta ilus, õrn, nõtke (202-3). Tal on ka hulk voorusi. Sarnaselt Pauluse kuulsale armastuse-oodile (1Kr 13, 1- 13) ei tee Eros ülekohut (ega kannata ülekohtu all), ei kasuta vägivalda, on õiglane, arukas, vapper, tark, kunstimeisterlik (204-5). 6. Kuuendana tuleb „Pidusöögi“ kulminatsioon, Sokratese kõne
P. proovib midagi õelda ja tema hingeõhust tekib maa. Järgmisest sõnast tekib taevas. Järgmistest aastajad. Loob jumalad ja deemonid või tondid (Asurad). Tekitab ka öö ja päeva, need tekivad jumalate ja tontide loomisega. Sellega on valmis saanud ka aeg. Tegelikult on Asurad india mütoloogias mingid vanemad jumalad, kes on ka hinduismi mingil viisil integreeritud. Indo-Euroopa jumalad peavad ikka tähtsamad olema, seetõttu tehakse vanad jumalad pahadeks. Rigveda (Rgveda): Lugu algolendist. Tundub, et väga struktuurselt sarnane lugu. Purusa on samas asendis, mis muidu oleks muna. Tal on 10k pead ja jalga. Tema ongi universum. Ta ohverdatakse ja teatav osa tema kehast saab meie maailmaks ja teatav osa jääb välja, mis on surematu maailm mv.s Üks osa kehast sõdalased, reied suudrad, kes on teenindajad. Purusa vaimust sai kuu, silmast päike. Hingeõhust tuul, jalgadest maa, nabast ilm või atmosfäär. Hiina loomismüüdid (neid on väga palju):
annaabi.ee 
