c) seetõttu – kui tõene teooria on leitud, s.t. kui loodusnähtuste olemused on adekvaatselt kirjeldatud, siis on saavutatud vastava loodusnähtuse lõplik seletus. Popper nõustub esimese teesiga. Ta ei taha otseselt vaidlustada ka teist teesi, kuigi ei võta seda omaks. Olemuse kontseptsiooni tõrjub ta tagasi vaid niivõrd, kui sellest paistab tulenevat kolmas tees, millega Popper otsustavalt nõus ei ole. Kui aga tunnistada maailma algolemuse olemasolu, siis peab tunnistama ka võimalust saavutada maailma kohta lõpuleviidud kirjeldus ja seletus, mis ei vaja korrigeerimist ega täiustamist, s.t. on falsifitseerimatu. Ning just selliselt interpreteerisid Popperi hinnangul Newtoni järelkäijad tema füüsikat. Selles teoorias nähti loodusliku maailma algolemuse tõest kirjeldust, mis võimaldas seletada makrokehade vaadeldavat liikumist. Kuid küsimused nagu “Mis on gravitatsiooni põhjus?” või “Kas
asjadele mõtte, tekitab põhjuse-tagajärje seoseid ning suunab meid õigele teele 5) Platon eristab järgnevaid teadmise astmeid: * Eikassia ehk kujutlemine – Platoni järgi madalaim teadmise aste. Kõik see, mida tavateadvus peab tõeliseks ehk suutmatus mõelda, et tajutav on tekitatud millegi muu poolt. Näiteks koopa allegooria järgi seinal tantsivatele varjudele algolemuse andmine, et nad eksisteerivad seal iseenesest. * Pistis ehk uskumine – Tajutava uskumine läbi võltstõenduse. Näiteks koopa allegooria järgi lõkkevalguse pidamine tõeliseks valguseks. * Dianoia ehk tegelik teadmine – Teadmise aluste loomine matemaatiliselt, looduslikult. Põhjus-tagajärg seoste loomine. Näiteks koopa allegooria järgi teadmine, et varjud koopa
annaabi.ee 
