Trakehneni perekonnad - T Ida-Preisimaa perekonnad - O Teised (trakeeni)perekonnad - S Inglise täisverelisusega perekonnad - E Araabia verelisusega perekonnad - A Soojaverelised sporthobused Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees Raigo Kollom on seisukohal, et hobuse nimi peab olema puhas, lühike, ilma numbrite ja tähekombinatsioonideta. ,,Samas, passis võib hobusel olla nimesid rohkem kui üks - algnimi, spordis kasutatav nimi, reklaaminimi ja veel mõni. Mõnikord on hobuse eluea jooksul kasutusel lausa 5-6 erinevat nimevarianti. Samas on hobuse alg- ehk sünninimi selline, mida muuta ei saa," selgitab ta. ,,Sageli lisatakse nime lõppu ka kasvandust märkiv täht." Eestis on omaaegses Niitvälja Hobusekasvanduses sündinud hobuste puhul kasutatud N tähte, näiteks mära nimega Topaas N. Hollandis ja Belgias on sporthobustele nimede panemisel kasutusel tähestikuline süsteem.
- Kirjandustegelaste kaudu saadud nimed, st paljud kirjanikud on saanud nimede loojaks. Päritavad- ehk rühmanimed, mida kannab rohkem inimesi kui üks. Eesti k on rühmanimed perekonnanimi, liignimi, sugunimi, väärnimi, sugukonnanimi (roomlastel eelkõige, aga ka teistel rahvastel kui üks nime arenguetapp). Põhinimi – nimi, millest teised on tuletatud, nt Karl, millest on tuletatud Karoline, Charlotte, Lotta, Karla, Kalle. Lähtenimi võib olla ka algnimi (Charles’ist on saanud Charlotte). Arenguvormid – alusnimest tuletatud vormid, nt Augustusest on saanud Augustinus või Augustinianus, Peetrusest Petronella, Annist tuletatud Annika. Esineb regulaarseid lühenemisi – apokoop ehk lõpukadu, nt Johannesest saab Johan. Aferees ehk alguskadu on Üri (Jüri). Sünkoop ehk sisekadu, nt Nikolausist on saanud Niklas. Hüpogorism ehk ebareeglipäraselt tekkinud hüüdnimed. Lihtnimed – ühetüvelised