Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"algmomendid" - 3 õppematerjali

Rakendusstatistika teooria 1-59
9
docx

Rakendusstatistika teooria 1-59

JS keskkaalutud väärtus tõenäosusega. Tähis E või varasemalt M. Omadused: 21. Dispersioon ja tema omadused on JS matemaatiline ootus hälbe ruudust oma matemaatilisest ootusest. Tähis D. Omadused: 1. Konstandi dispersioon on null 2. Konstant tuuakse dispersiooni märgi ette koos ruutu tõstmisega 3. Sõltumatute JS summa dispersioon on võrdne dispersioonide summaga 4. Dispersiooni korrutis on võrdne positiivse ja negatiivse väljatuleku tõenäosuste korrutisega. 22. Momendid. Algmomendid Moment on variandi individuaalväärtuse ja määratletud väärtuse keskmine erinevus mingis astmes. Algmomendid 23. Momendid. Keskmomendid 24. Momente tootev (genereeriv) funktsioon 25. Mediaan, mood, kvartiilid, detsiilid Mediaan, piir millest paremal ja vasakul asub JS tõenäosusega 0,5. Mood, tihedusfunktsiooni max koht. Kvartiil, jaotab tõenäosusvälja neljaks võrdseks osaks 26. Asümmeetria ja ektsessi 29. Tsebõsevi seos ja teoreem

Matemaatika → Rakendusstatistika
76 allalaadimist
Rakendusstatistika eksamiküsimused
7
doc

Rakendusstatistika eksamiküsimused

21. Dispersioon ja tema omadused D(X) = M(X -MX)2, D(X) = (xi - x)2 ni / ni; D(X) = M(C - C)2 = 0; D(X+Y) = DX + DY; D(XY) = MX2 MY2 ­ (MX)2 (MY)2 x X f x dx 2 DX 22. Algmomendid x i A k f i mk & A=0; k = MXk, k = 1, 2, .... i f 23. Keskmomendid A= X; k = M(X- X)k 24. Momente tootev (genereeriv) funktsioon Sisaldab endas andmeid kõikidest algmomentidest: m'(0) = MXetX t=0 = MX = 1 mk'(0) = MXetX t=0 = MXk = k 25. Mediaan, mood, kvartiilid, detsiilid Mediaan, piir millest paremal ja vasakul asub JS tõenäosusega 0,5. Mood, tihedusfunktsiooni maksimaalkoht

Matemaatika → Rakendusstatistika
15 allalaadimist
Biomehaanika
19
doc

Biomehaanika

· Mehaanilist ökonoomsust liigutustegevusel Liigutustegevuse dünaamilisel analüüsil kasutatavad põhilised uurimismeetodid: · Dünamomeetria ja dünamograafia · Ergomeetria Liigutustegevuse elektromüograafiline analüüs · Elektromüograafiline analüüs seisneb töötavate lihaste topograafia määramises liigutustegevustel ja kehaasendite säilitamisel · Elektromüogrammi (EMG) järgi on võimalik määrata lihaste aktvieerumise lõpp- ja algmomendid, samuti nende aktiivsuse kestust ja taset · Määratakse, millised lihased ja mis järjekorras osalevad liigutustegevuse sooritamisel või kehaasendite säilitamisel, milline on nende aktiivsuse (erutuse) tase · Sageli kombineeritakse EMG meetodit teiste biomehaaniliste uurimismeetoditega (dünamograafia, goniograadia, aktseleograafia jt.) 6. LIIGUTUSTEGEVUSE KINEMAATILISED KARAKTERISTIKUD Kinemaatilised karakteristikud

Füüsika → Füüsika loodus- ja...
103 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun