Osa mitteteadvustatud 6 psüühika sfääri kuuluvast on subjektiivselt läbi elatav (nt unenäod), osa mitte (Bachmann, Maruste 2001 : 39). 3. Kõrgem närvitegevus psüühika alusena Nagu oli eelmises peatükis juttu, kujuneb kõrgem närvitegevus indiviidi elu vältel saadud kogemuste põhjal ning selle aluseks on suuraju koore analüüsi- ja sünteesiprotsessid. Kõrgema närvitegevuse algmehhanismiks on ajutiste seoste moodustamine. Ajutisteks seosteks nimetatakse närvikeskuste ühendamist uutes funktsionaalsetes kombinatsioonides. Soodustades valikuliselt erutuse levikut teatud suundades, luuakse eeldused uute, antud tingimustele adekvaatsemate kohanemisreaktsioonide väljatöötamiseks (Saarma 1984 : 29), see tähendab, et kogu aju tegevus on reflektoorne. Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale
kättesaadav, Idealistid väidavad, et psüühika ei ole tunnetatav. Teadlased-materialistid arvavad, et psüühiline talitlus on objektiivse maailma peegelduseks inimese ajus, objektiivne maailm eksisteerib reaalselt, olenemata meie teadvusest. 3.1. Kõrgem närvitegevus psüühika alusena Kõrgem närvitegevus kujuneb indiviidi elu vältel saadud kogemuste põhjal, selle aluseks on suuraju koore analüüsi- ja sünteesiprotsessid. Kõrgema närvitegevuse algmehhanismiks on ajutiste seoste moodustamine. Ajutiseks seoseks nimetatakse närvikeskuste ühendamist uutes funktsionaalsetes kombinatsioonides. Soodustades valikuliselt erutuse levikut teatud suundades, luuakse eeldused uute, antud tingimustele adekvaatsemate kohanemisreaktsioonide väljatöötamiseks. Neid indiviidi eluea jooksul 8 kujunenud reflekse nim. TINGIMATUD REFLEKSID, kuhu kuuluvad (kaitse-, toitumis-,orienteerumis jt. Refleksid)
annaabi.ee 
