loomisloo, või loo Loomisest. Kristluses, mille mõjualas on meie ja Euroopa kultuur Piibli järgi on Jumal universumi ja selle asukate looja. Maailma loomist on kirjeldatud Piibli alglugudes ja neist on saanud karikaturistide ja ateistliku propaganda lemmikobjektid. Püütakse näidata, kui piiratud peab inimene olema, kui ta usub maailma loomist seitsme päevaga, Eeva loomist Aadama küljeluust jne. Tegelikkuses annab enamik kirikuid endale aru, et alglugude ja näiteks ka Johannese ilmutusraamatu lõpuaegade kirjeldustes väljendatakse oma aja ettekujutusi maailma loomisest ja selle hukust. Jumala ilmutust nendes tekstides, mis on olulised ka tänapäeval, nähakse seal toodud loomispõhimõtetes. Piibli järgi ei ole maailm püsinud kogu aeg ja selle teke ei ole juhuslik. Kogu universum on Jumala looming, niisamuti ka inimene, kes on loodud elama ühenduses Jumalaga. Kuidas on toimunud maailma tekke protsess jääb loodusteaduste kirjeldada
üle, kus leidus mitmeid suuri sakraalehitisi. Eriti paistis silma üle 90 meetri kõrgune trepptorn Etemennanki tsikuraat. Samm-sammult on inimen kaugenenud Jumalast. Inimeste eksisammudele järgnevad Jumala karistused. Neist on aga alati läbi kumanud tema säilitav ja andeksandev lunastustahe. Mitte kunagi ei hävitata inimeste lootusi täielikult, vaid neile antakse ikka uuesti võimalus alustada. Jumala valitud rahvas. Alglugude järel keskendunud Piibel kogu inimkonna käsitlemiselt Jumala valitud rahvale. Et valituks saab just iisraeli rahvas, on Jumala otsus,mida ei põhjendata. Iisraeli rahvakujunemisest ja suhtest Jumalaga räägivad VT-s esiisade lood. Esiisadega algab Iisraeli eelajalugu. Veel ei ole preestreid ega kindlat korda jumalateenistuseks. Kirjeldatakse esiisade Aabrahami, Iisakija Jaakobi otsest vahekorda Jumalaga. Nii vestleb Aabraham (1Mo. 18:16-16:33 ) Jumalaga nagu mees mehega