Lamblioos Lamblioos on: · Giardiaas (rahvapäraselt maksalutikad) on sooleinfektsioon, mida põhjustab viburlooma poolt tekitatud peensooleinfektsioon! · Välja nägemiselt: 1. Pirnikujuline 2. 4 paari viburitega varustatud algloom LAMBLIA Tekkepõhjused: Lamblioos on peamiselt fekaaloraalne ehk toidu vahendusel leviv infektsioon, kuid on võimalikud ka otsene nakatumine inimeseltinimesele just hooldekeskustes ja lasteaedades ning seksuaalpartnerite vahel. Sageli nakatutakse reiside ajal. Söögiga saadud lamblia kinnitub peensoolele ning kahjustab peensoole limaskesta, mille tagajärjel väheneb toidu imendumine, tekib kõhulahtisus ja kõhnumine. Lamblia tsüstid välj...
Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Üherakulistest bakteritest on ühed suuremad spirillid, Thiospirillum jenense, ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 µm-ni. Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm. Väga suur bakter on Epulopiscium fishelsonii, keda algselt peeti algloomaks. Tema pikkus on üle 600 µm ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Seega on ta suurem, kui näiteks kingloom. Ookeanisetetest on leitud veel üks hästi suur bakter- Thiomargarita namibiensis. Seega on suurim tuntud bakter. Tema ühe raku diameeter on 100-750 µm, seega peaaegu 1 mm. Ta moodustab rakkude kette. Nähtav palja silmaga. Ta on kemolitotroof, kes oksüdeerib väävlit nitraadiseoseliselt. Et rakus nitraati varuks hoida, on tal rakus suur
(Thiomargarita , Thioploca) 22. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Epulopiscium fishelsonii, Thiomargarita namibiensis, Chromatium oceanii Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm. Väga suur bakter on Epulopiscium fishelsonii, keda algselt peeti algloomaks. Tema pikkus on üle 600 µm ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Ookeanisetetest on leitud veel üks hästi suur bakter- Thiomargarita namibiensis. Tema ühe raku diameeter on 100-750 µm. Ta moodustab rakkude kette. Nähtav palja silmaga. Ta on kemolitotroof, kes oksüdeerib väävlit nitraadiseoseliselt. Et rakus nitraati varuks hoida, on tal rakus suur nitraadivakuool, mis võtab enda alla 98% rakust.
Sisaldised rakus (nitraadivakuoolid, väävliterad) suurendavad eripinda ja vähendavad tsütoplasma aktiivruumala. Thiomargarita sees on väga suur nitraadivakuooli, kasutab nitraati hingamiseks. Eripinna arvutamisel mitte arvestada nitraadivakuooli ruumala. Thiomargarita- saab energiat H2S-i oksüdeerimisest Thioploca- ,,väävlipats". Niidid paiknevad sajakaupa ühes tupes, niit koosneb tuhatkonnast ühesugusest rakust. Epulopiscium fishelsonii- suur bakter, algselt peeti algloomaks. Pikkus kuni 600 µm. Suurem kui kingloom. Kalade soolestiku sümbiont. Thiospirillum- Christian Ehrenberg, 19. saj alguses. Fotosünteesib. Jämedad viburid 8 Mükoplasmad- väikseimad bakterid. Diameeter 0.1-0.15 µm. Mükoplasma pole valgusmikroskoobis nähtav. Rakku mahub mõnisada tuhat valgumolekuli. Mycoplasma pneumoniae- Levib piisknakkusena, põhjustavad 1/5 kõigist kopsupõletikest. Raskesti ravitav. Mükoplasmad on parasiteerivad.
annaabi.ee 
