Seen muudab käikude seinad mustaks, nagu oleks augud puu sisse peene traadiga põletatud. Selts: Liblikalised Lepidoptera Liblikad on väga erineva suurusega (tiibade siruulatus 3-280 mm) putukad. Ühiseks tunnuseks on tiibu katvad soomused. Tiibu on kaks paari, mõnedel liikidel on need väga suured ja laiad, mõnede liikide emasliblikatel aga tugevasti redutseerunud. Osal liikidel soomused tiibadel peaaegu puuduvad ning liblikad sarnanevad herilastele või kimalastele. Algliblikatel on suised haukamistüüpi, enamusel moodustavad suised nektari imemiseks pika imilondi, osa liblikalisi ei toitu valmiku eas üldse. Vastsed on röövikud. Röövikute välimus ning karvasus on liigiti väga erinev. Paljude karvaste röövikute karvad on kergesti murduvad ja seetõttu võivad tungida naha sisse või tekitavad sissehingamisel allergiat. Osa karvu on ühenduses mürginäärmetega. Alamseltsideks jaotamisel mitu võimalust. Meie jaotame nad pisiliblikateks ja suurliblikateks
Süsteem põhineb peamiselt vastsete ja kodade ehitusel. 62. Ehmestiivlasi vaata eelmine küsimus. Liblikad. Eestis umbes 2100 liiki. Liblikad on väga erineva suurusega (tiibade siruulatus 3-280 mm) putukad. Neile ühiseks tunnuseks on tiibu katvad soomused. Tiibu on kaks paari, mõnedel liikidel on need väga suured ja laiad, mõnede liikide emasliblikatel aga tugevasti taandarenenud. Osal liikidel soomused tiibadel peaaegu puuduvad ning liblikad sarnanevad herilastele või kimalastele. Algliblikatel on suised haukamistüüpi, enamusel moodustavad suised nektari imemiseks pika imilondi, osa liblikalisi ei toitu valmiku eas üldse. Vastsed on röövikud. Röövikute välimus ning karvasus on liigiti väga erinev. Paljude karvaste röövikute karvad on kergesti murduvad ja seetõttu võivad tungida naha sisse või tekitavad sissehingamisel allergiat. Osa karvu on ühenduses mürginäärmetega. Koilased on mitmesuguse suurusega, kuid enamasti väikesed, sageli
annaabi.ee 
