2 2 V1 + B dkγk = B (0,5Bγ′sγNγ + q′sqNq + c′scNc)/γR ehk 3 2 0,5γ′sγNγ/γR B + [(q′sqNq + c′scNc)/ γR – dkγk]B – V1 = 0 Kuupvõrrandist võib B leida järk-järgulise lähenemise teel leida seosega V1 Bi +1 = ( 4.6) a3 Bi + a4 kus Bi on alglahend ja Bi+1 täpsustatud lahend. Järgmisel iteratsioonisammul võetakse täpsustatud lahend alglahendiks. Iteratsiooni korratakse kuni Bi+1 ja Bi erinevus on küllalt väike. Esimesel sammul võib alglähendiks võtta Bi = V1 a4 . a3 = 0,5γ′sγNγ/γR a4 = [(q′sqNq + c′scNc)/ γR – dkγk] 15 Juhul kui vundamendile mõjub vertikaalkoormuse V kõrval ka moment M ja
juhul avaldub kandevõime kujul R = B2(0,5BNysy + q´Nqsq + c´Ncsc). Kogukoormus (koos vundamendi omakaaluga) on V = V1 + B2dkyk . Tingimusest R = V saab kuupvõrrandi a1B3 + a2B2 - V1, kus a1 = 0,5Nysy ja a2 = q´Nqsq + c´Ncsc - dkyk . Kuupvõrrandit saab lahendada järk-järgulise lähenemise teel. Selleks võib kasutada võrrandit kujul Bi+1 = V1 / (a1Bi + a2) , kus Bi on mingi alglahend ja Bi+1 iteratsiooniga täpsustatud lahend. Järgmisel iteratsioonisammul võetakse uus Bi võrdseks Bi+1 - ga. Iteratsioon lõpetatakse, kui Bi+1 erineb Bi -st vähe. Iteratsioon koondubsuhteliselt kiiresti ja seetõttu ei ole alglahendi valik eriti oluline iteratsiooniprotsessi pikkusele. Näiteks võiks Bi olla 1 meeter. Dreenimata tingimused. Dreenimata tingimustes on kandevõime R = B2( ( + 2)cusc + q´)
annaabi.ee 
