süsteemi jaoks, "kõrvetati" kõik korraga ühele või mitmele säilmälu kiibile, mis asus emaplaadil. Sisuliselt olid need draiverid iseseisvad, mällu eellaaditud ja kättesaadavad igal ajal, kui arvuti oli sisse lülitatud. See püsimälu kiip sisaldas ka käivitustesti (inglise keeles power-on self test ehk POST) ja alglaadurit (inglise keeles bootstrap loader). Alglaadeprogramm oli disainitud, kontrollimaks alglaadesektori olemasolu ja laadima operatsioonisüsteemi disketilt või selle puudumisel kõvakettalt. Pärast operatsioonisüsteemi laadimist võis see välja kutsuda baasvahetussüsteemis asuvaid madala taseme arvutiprogramme (seadmedraivereid) suhtlemaks süsteemi riistvaraga. Kõikidel emaplaatidel asub spetsiaalne kiip, mida kutsutakse püsimälu baasvahetussüsteemiks. See koondab alglaadimisprogramme ja draivereid, mida on vaja süsteemi käitamiseks, ja mis liidestaks riistvara
· Trooja hobused -- reeglina ei levi ise, aga teevad kurja või avavad tagaukse hilisemaks juurdepääsuks ründajale · Loogikapommid -- legaalsetes programmides olevad dokumenteerimata võimalused, mis turvaauke tekitavad · Pipetid -- trooja hobuste, viiruste jms levitamiseks kasutatavad peibutusprogrammid · Pettus (hoax) -- inimesi nakatav "viirus" Viiruste liigitus · Failiviirused -- nakatavad käivitatavaid programme Mitteresidentsed Residentsed · Kaasfailiviirused · Alglaadesektori viirused · Hübriidviirused · Peit- (stealth) ja soomusviirused (armoured) · Polümorfsed viirused · Vaktsiinihävitusviirused · Võrguviirused · Makroviirused! · Pseudoviirused Makroviirused · Tänapäeval valdavad · Kasutavad ära võimalust, et mõnedesse andmefailidesse saab lisada programme · Word & .doc -- Concept 1994 · Iga makrokeelt sisaldav dokumendiformaat on potentsiaalne ohuallikas · Algkäivitusmakrodest hoidumine pole piisav
annaabi.ee 
