Imidž/kuvand kui kujutlus - kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Tegelikkuse meelelise peegelduse vormid: Aisting – eelab reaalset ärritajat, on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul mõjul meeleorganitele tekkiv psüühiline peegeldus, on meelelise tunnetuse lihtsaim vorm, milles antakse edasi välismaailma algkvaliteedid. Taju – eeldab reaalset aistingut,on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise, nende seostamise olemasoleva kogemusega. Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis-piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidž kui kujutlus Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest
Imidzikujunduse eesmärk: Toetada mina-skeemi kujunemist st. kujundada mina-skeemi. Sellist, mis rajaneks brändi personaalsusel st toetaks brändi tarbimist. Tegelikkuse meelelise peegelduse vormid: Aisting eelab reaalset ärritajat, on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul mõjul meeleorganitele tekkiv psüühiline peegeldus, on meelelise tunnetuse lihtsaim vorm, milles antakse edasi välismaailma algkvaliteedid. (Bachmann & Maruste, 1987) Taju eeldab reaalset aistingut,on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise, nende seostamise olemasoleva kogemusega. (Bachmann & Huik, 1989) Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis-piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema Kogemuse olemasolu.
annaabi.ee 
