haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutide ülestõusu, tempel hävitati 70 pKr ja seda pole tänase päevani taastatud. Jeruusalemma algkoguduse liikmed põgenevad sõja puhkedes Pellasesse, tänapäeva Makedooniasse. Juudi sõda mõjutas kristluse kujunemist otsustavalt, usund eemaldus paljudest judaistlikest kommetest ning kasvas omaette religiooniks. Algkristlust iseloomustab usk peatselt saabuvasse apokalüpsisesse, mille abil Jumal ja Jeesus maa peale paradiisliku korra rajavad. Kristliku koguduse kolm peamist märksõna olid kerygma (kuulutus), koinonia (osadus) ja diakoonia (teenimine). Tegeldi hoolekandega, mis selgitab ka kristluse tõusvat populaarsust ühiskonna vaesemate kihtide seas. Kogukonda (ekklesia) arvati ristimise kaudu, mida viidi läbi juba siis veega, kuid riitus polnud veel täpselt välja kujunenud. Ristimine toimus
keskaegne juudi filosoofia). Patristika kirikuisade õpetus, kristluse filosoofiline põhjendamine ja süstematiseerimine. Tekkis 2. sajandil. Jumala ilmutus on kõrgem inimese tarkusest. 5. sajandi teisel poolel hakkas patristika muutuma skolastikaks. Patristika on ka kirikuisade elu ja õpetuse uurimine. „Püha” Augustinus Aurelius (13. XI 354 – 28.VIII 430) oli kristluse varasema perioodi esindaja, kes kuulutati kiriku isaks ja jumala abiks maa peal. Kuulutades algkristlust, oli patristika tähtsaim arendaja. Peateos „De civitate Dei” (Jumalariigist) lõi ta uusplatonismi alusel ristiusu kõikehõlmava teoloogilise süsteemi. Enne Aquino Thomast oli Augustinus peamine katoliku teoloogia ja filosoofia autoriteet, kelle seisukohtadele tuginesid varase skolastika esindajad ja hiljem protestantlikud teoloogid. Augustinust nimetatakse ka psühholoogia isaks ja esimeseks modernseks inimeseks. Augustinus väitis, et kui jumal lõi inimese, käskis ta temal töötada