tööga. Need kaks ordut olid pigem mõeldud meestele ehk munkadele, ning neile vastukaaluks saabus Eestisse mõne aja pärast birgitiinide ordu, mis oli suunatud pigem naistele, nunnadele. Kloostrid asutati Eestis 14. sajandil. Kes olid dominiiklased? Dominiiklaased olid üks kerjusordudest välja kujunenud ning, kes hakkasid uut kristlikku vaimsust viljelema, vaimsust, mis väärtustas igaühe isiklikku pöördumist ja algkristlikke vaesusideaale. Püha Katariina klooster Kes olid tsistertslased? Tsisterlased on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu liikmed. Eestis asetsesid nad Padise kloostris, Mihkli kloostris, Tartu Püha Katariina kloostris ja Lihula kloostris. Nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumala teenimisele. Mihkli ehk Püha Miikaeli nunnaklooster Kes olid birgitiinid? Birgitiinide ordu liikmed, kelle peaeesmärk oli kristlaskonda seesmiselt puhastada
jaoks toimus just nimelt varauusajal, sest kui enne arvati, et maakera on lapik, siis sel ajastul mõisteti, et kujult sarnaneb see pigem keraga. Tänu maadeavastustele läbi meresõitjate õppisid inimesed palju loodusgeograafiat, misläbi saadi teada ka paljusid uusi looma ning taime liike. Ajapikku arenes ka eri riikide vaheline suhtlemine ja kaubandus ehk merkantilism. Muutused toimusid ka usu kohapealt. Inimesi häiris, et katolik kirik oli hakanud üha rohkem algkristlikke põhimõtteid vältima ning muutus omakasupüüdlikuks. Sellised tegurid kutsusid esile rahva meelepaha, mis omakorda viis reformatsiooni ehk usupuhastusliikumiseni, mille algatajaks oli Martin Luther, kes avalikustas munkade mittekristlikud eluviisid ning teavitas rahvast paavstide ilmalikust omakasupüüdlikusest. Selliste tõdede väljatulek viis selleni,et loodi avalik rahvakirik, mis muutis usu lihtsamini ligipääsetavaks ka tavainimestele.
annaabi.ee 
