tähtsaks iseloomustajaks on radioaktiivne poolestusaeg. See aeg iseloomustab radioaktiivsete elementide aatomite eluiga. Radioaktiivne poolestusaeg on ajavahemik, mille vältel lagunevad pooled (50%) antud elemendi aatomitest. Tavaliselt arvestatakse, et umbes kümne poolestusaja järel on radioaktiivne aine praktiliselt lagunenud ega kujuta endast enam suurt ohuallikat, sest alles on vaid umbes üks tuhandik algsest massist. 20 poolestusaja järel on alles vaid veel umbes miljondik algkogusest. Radioaktiivsete elementide poolestusaeg on väga erinev. Mitmete, viimastel aastatel sünteesitud uute keemiliste elementide poolestusaeg on sekundi murdosades. Niisuguse elementide kohta on öeldud, et sünnib ja sureb. Eristatakse veel radioaktiivsete elementide bioloogilist poolestusaega. Selle all mõistetakse aega, mille jooksul väheneb radioaktiivse elemendi sisaldus elusorganismis 50% võrra. Radioaktiivse aine aktiivsus näitab, mitu lagunemist
Tegelikult esineb kõigi elementide puhul ‘puudujääk’ ( 1%). Massidefekti moodustab energiana eraldunud massi osa: E = mc2 E – energia ; m – mass ; c - valguse kiirus vaakumis Energia ja massi ekvivalentsuse seadus (Einstein, 1905) Radioaktiivsus - keemil. elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine. Avastas: H.Becquerel (1896). Radioakt. lagunemine ei sõltu otseselt välistingimustest Poolestusaeg - sõltumatu radioakt. aatomite algkogusest ja määratud lagunemise konstandiga ,mis eri tuumade puhul drastiliselt varieeruvad Esimene tehis-tuumareaktsioon (Rutherford,1919) Tuumareaktorid toodavad paljusid radioisotoope - kasutamine loodusteadustes ja meditsiinis: (keemil. Reaktsioonimehh.- de uurimisel, organismi füsioloogia, meditsiinis, tööstuses) Mateeria dualistlik avaldumine - Elektronidega põrkuvate -kvantide impulss muutub täpselt nii, nagu kahel põrkuval osakesel: põrkumisel
temperatuur tõuseb 150…170 ºC, lisatakse aparaati ülalt 170…200 ºC kuumendatud lahust juurde, nii et kogu mass oleks lahusega hästi läbi imbunud ja üle ujutatud. Puidu hüdrolüüs kestab 1…3 tundi. Et vähendada suhkrute lagunemisprotsessi, mis kestab 1…3 tundi, lastakse hüdrolüsaati alt välja, lisades ülalt värsket lahust juurde. See tegevus aga suurendab happe kulu ja vähendab suhkru kontsentratsiooni lahuses. Ligniini väljastamine aparaadist (25 % toormaterjali algkogusest) toimub suruõhuga (7… 8 atm). Hüdrolüsaat juhitakse aurutitesse, kus ta tänu kõrgele kuumusele keeb ja aurustub jahtudes kuni 130…140 ºC. Tekkinud aur kondenseeritakse ja suunatakse samuti ümbertöötamisele, kus sellest saadakse metüülpiiritust ja furfurooli. Pärast edasist jahutamist lisatakse hüdrolüsaadile pärmi, mis kääritab suhkru etüülpiirituseks ja söödapärmiks. Hüdrolüüs kontsentreeritud hapetega
Kuidas on see võimalik, sest H-aatomis on ju ainult üks elektron? Elektroni ergastatakse erinevatele nivoodele ning nendelt üleminekul madalamatele nivoodele kiirgab aatom erinevaid lainepikkusi. 3 Mitu korda muutub vesinikuaatomi energia elektroni üleminekul esimeselt nivoolt kolmandale? Neljandalt teisele? 4 Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg on 1 ööpäev. Kuipalju seda isotoopi on alles 1 ööpäeva pärast? Kolme ööpäeva pärast? ½ ja 1/8 algkogusest 5 Kas iidsete kivikirveste vanust saab määrata radioaktiivse süsiniku meetodil? Miks? Ei, kuna säilinud kivi.. 6 Raadiumi poolestusaeg on 1590 aastat. Selle aja möödudes on alles pool praegu maailmas olemasolevatest raadiumi tuumadest. Kas veel 1590 aasta möödudes on raadium maailmast kadunud? Ei. Nt alguses 100 -> siis 50. Seejärel 50->25
koosnevad kvarkidest Radioaktiivsus keemil. elementide aatomituumade iseeneslik
lagunemine. H.Becquerel (1896) alfakiirgus - kiirgub alfaosake(prootonite arv väheneb
2võrra)(He-tuumad) beetakiirgus eraldub elektron(prootonite arv väheneb 1 võrra)
(elektronid)gammakiirgus lühilaineline elektromagnetkiirgus .Radioaktiivlagunemine allub
eksponentseadusele. Poolestusaeg- keskmine aeg, mis kulub aatomite arvu kahekordseks
vähenemiseks-see on sõltumatu radioakt. aatomite algkogusest; -lagunemine-isel.
Raskematele tuumadele -lagunemine-võib eralduda elektrin(N>Z) või positron(N