väga palju teha ning lihtsalt ei jõua nii palju. Kontrolltöid on ka mõnel nädalal lausa 4 tükki ning nendeks õppimine võtab palju aega, eriti kui on mingi väga raske aine. Rõõmudeks võiks lugeda seda, et kooli tulles näed oma sõpru. Kindlasti on tore ka see, kui saad mõne hea hinde raskes aines või kui õpetaja sind kiidab. Aga näiteks algklasside õpilastele on kooli tulek ainult hea asi. Nendel on palju kergem hommikuti üles tulla, sest nad juba ootavad kooli. Algklassilapsele kindlasti meeldib väga õppida, sellepärast on temal ka rohkem rõõme kui muresid. Neile meeldib õppida, kuna neil on kõik veel üpris kerge. Hindeid nemad ei saa nii, et pole midagi mille pärast muretseda. Samuti pole neid kontrolltöösid. Varsti see enam nii ei ole. Siis hakkabki muresid tekkima. Näiteks jääb kodus väga palju teha, ei saa mängida nii palju kui varem sai. Samuti muutub hommikune varajane ärkamine väsitavaks. Kuid ajapikku harjub igaüks sellega ära.
(Õppekirjandus väärtuste kujundajana Jaan Mikk /Tartu Ülikool/). Väärtushinnangud muutuvas ajas Tänases elus on selgelt märgatav tendents moraalireeglite ähmastumise suunas, mis kindlasti mõjutab inimeste väärtushinnanguid. Sageli puudub kindel lähtealus, mõõdupuu, mille järgi inimese käitumist hinnata. Psühholoogia aabitsatõde on, et lapse väärtushinnangute areng sõltub oluliselt sellest, missuguse käitumis- ja mõttelaadiga täiskasvanud teda ümbritsevad, sest algklassilapsele on omane vajadus 4 end kellegagi identifitseerida. See seisukoht on tuttav ka lastekirjandusest ning emakeelelugemikest, kus õigeid käitumismalle ja suhtumisi on sageli püütud sisendada otseste õpetussõnade või tegelastele antavate hinnangutega. Eestis on hetkel väga aktuaalne uute ideoloogiate ja maailmavaate kujundamine, s.o. uute kontekstide loomine (Aarelaid 1999), mille avaldumisvormideks on näiteks