Porsumise kiirus. 1mm suurune tera, 25'C, lagunemiseks kuluv aeg vee juuresolekul (lahustumine?). Ca-päevakivi 110 aastat Na päevakivi 80000 aastat Kvarts 34 milj aastat. Klimaatiliste tingimuste mõju porsumisele. Optimaalsed tingimused on maksimaalselt kõrge temp ja võimalikult suur sademete hulk. Keskmise temperatuuri ja sademete hulga graafikul saab üles märkida tsoonid ja nendes peamiselt valitsev murenemise liik. Murenemise stadiaalsus. -Purdmaterjali staadium : algkivimi lagunemine tükkideks -Karbonaadistumise staadium : esialgne lahustumine ja hüdrolüüs. Ca lahustub ja kandub allapoole, kus uuesti kristalliseerub. -Peliidistumise staadium : savi tekkimine, silikaatide hüdrolüüsil -Lateriidistumise staadium : savimineraalide lahustumine Aja jooksul liiguvad staadiumid järjest sügavamale, kui aluskivim ära mureneb. need protsessid toimuvad reaalajas koos ja üheaegselt nii, et nende osamõju ei ole võimalik eristada
5 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Jämedamad pinnaseosakesed kruus ja kivid on oma koostiselt samasugused kui kivimid, mille lagunemisel nad on tekkinud ja nende mineroloogiline koostis on mitmekesine. Peenemad pinnaseosakesed on tavaliselt monomineraalsed. Liiva- ja tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist. Harvem esineb kaltsiiti ja teisi mineraale. Võrreldes liiva- ja tolmuteradega on savi mineroloogiline koostis mitmekesisem. See sõltub nii algkivimi koostisest kui ka keskkonna tingimustest, milles lähtemineraalide muundumine murenemine toimub. Oma keemiliselt koosseisult on enamlevinud savimineraalid kaoliniit, illiit ja montmorilloniit sarnased ja kuuluvad alumohüdrosilikaatide hulka. Nende kristalliline ehitus on aga erinev. Kõik need mineraalid koosnevad tinglikult ränidioksiidi ja alumiiniumhüdroksüüdi kihtidest. Erinevatel mineraalidel on kihtide omavaheline asend ja sidemed nende kihtide vahel erinevad (joon. 2.1)
vahel. Savisisalduse tõttu puudub merglil ilmastikukindlus, mistõttu ta pole kasutatav ehitusmaterjalina. Liivakivi Liivakivi on settekivim, mis on tekkinud tard- või moondekivimite murenemisproduktide settimisel ning sellele järgnenud tihenemise ja kõvastumise protsessis. Liivakivid koosnevad põhiliselt kvartsist ja päevakividest, lisanditena esineb aga veel savimineraale, vilku, karbonaate, algkivimi tükikesi. Liivakivide terasuurus on vahemikus 0,1 - 2,0 mm ja värvitoonid varieeruvad valgest, kollasest, punasest, hallist kuni roheliseni. Lisa kaljupinnastele: Lubjakivid, dolomiidid, liivakivid. Lubjakivi ja dolomiit on pinnakatte all saartel, Põhja- ja Kesk-Eestis. Liivakivid lasuvad paksu pinnakatte all devoni levikualal Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lubjakivi ja dolomiit on väga head ehitusalused. Nende puhul tuleb arvestada pehmenemist. Kandevõime veega küllastunult on 5...10 MPa.
Jämedamad pinnaseosakesed kruus ja kivid on oma koostiselt samasugused kui kivimid, mille lagunemisel nad on tekkinud ja nende mineroloogiline koostis on mitmekesine. Peenemad pinnaseosakesed on tavaliselt monomineraalsed. Liiva- ja tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist. Harvem esineb kaltsiiti ja teisi mineraale. Võrreldes liiva- ja tolmuteradega on savi mineroloogiline koostis mitmekesisem. See sõltub nii algkivimi koostisest kui ka keskkonna tingimustest, milles lähtemineraalide muundumine murenemine toimub. Oma keemiliselt koosseisult on enamlevinud savimineraalid kaoliniit, illiit ja montmorilloniit sarnased ja kuuluvad alumohüdrosilikaatide hulka. Nende kristalliline ehitus on aga erinev. Kõik need mineraalid koosnevad tinglikult ränidioksiidi ja alumiiniumhüdroksüüdi kihtidest. Erinevatel mineraalidel on kihtide omavaheline asend ja sidemed nende kihtide vahel erinevad (joon. 2.1)
annaabi.ee 
