Ajaloolisest seisukohast on väärtuslikumad kaks 17. sajandist pärit rõngasristi , mis asusid kirikuaias. ( www.tyri.ee/public/files/kirik.rtf ) 16 5.2 Pöide Maarja kirik Pöide Maarja kirik (Lisa 5)Lääne-Eesti ja saarestiku suurim ühelööviline kirik. Rikkalik raiddekoor on Eesti kõrggootika tippnäiteid.Algkirik valminud tõenäoliselt 1230. aaastail. 13. sajandi IV veerandil pikendati algkirikut Muhu ja Karja meistrite juhtimisel ühe travee võrra nii ida kui ka lääne suunas. Seoses kiriku suurendamisega eemaldati osa 1260. aastail rajatud ordulinnuse müüristikust. Hiljemalt 15. sajandil kõrgendati läänevõlvik massiivseks torniks (kiviosa kõrgus 25 m). 1940 süttis kirik pikselöögist. Katused taastati 1958-1960. Suur, ühelööviline sakraalhoone (välislaius 13,4 m, -pikkus 53,2 m). Algkirik oli 4-nurkse
Seetõttu on eestlaste vanad matmispaigad metsas ja kalmistud puuderohked. Loodusjõududega sooviti hästi läbi saada, tuues lepituseks ning vilja- , karja- ja pereõnne palumiseks ohvriande. Ohverdamas käidigi pühas hiies või ohvrikividel. Ohverdati loomi, toitu, esemeid jms. Ohvrikivid on tänapäevalgi näiteks vaatamisväärsusena turismikaartidele kantud. 24. Algkirikud, Karja kirik Väga vana ja eriliselt kaunistatud teist sellist keskaegset algkirikut mujalt Eestist ei leia Karja kirikut tuleb seest vaadata, sest unikaalsus peitub laes ja seintel. Kui te vaid väljast vaatate, siis võite juba Muhu saarel või Vormsi saarel ka samasugust kirikut näha. Kirik on Põhja-Euroopa raidkunsti rikkaim. 25. Setode pühakojad Tsässonad Igal seto külal on oma tsässon, mis on konkreetsele pühakule või pühale pühendatud. Tsässon on lihtne puidust ehitis, mille tunnuseks on katusel olev rist. Kui turist tsässonast midagi ei