EESTI KEELE LUGU (lk 66–115) 1. Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ning milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Läänemeresoome algkeelest, soome keelega 2. Nimeta eesti keele arengu kolm perioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Kuni aastani 1200 vanaeesti keel - uuritakse võrdlev-ajaloolise meetodiga, õ-hääliku teke, kujunes 3 murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti 1200-1700 murrangueesti keel – eesti keel eristub teistest lms. keeltest, muutuste kohta leidub kirjalikke allikaid, tekkis vältevaheldus ja kaudne kõneviis.
tagasi elasid uurali keeli rääkivate rahvaste esivanemad Uurali mäestiku lõunaosas, kus räägiti uurali algkeelt. Paljude erinevate keelte teket põhjendati väljarände ja keelte mitmekordse jagunemise tulemusena. See keelte tekkimise mudel põhineb darvinistlikul teoorial, et keeled muutuvad rahvastiku eraldatuse tõttu sarnaste keelte rääkjatest. Seda teooriat iseloomustavad ka keelesugupuud koos algkeelega. (1;4) Viimasel kümnendil on mitmete uute asitõendite tõttu hakanud viimane teooria vankuma lööma. Üheks põhjuseks on väide, et inimesed ei teinud suuri väljarändeid põhjuseta massilisi väljarändeid (nagu oli uurali algkeelt kõnelenud rahva ränne läände) Uurimused on näidanud, et keeled ei muutu mitte pideva eristumise, vaid pigem pideva ühtlustumise tõttu. Keeled muutusid ,,iseseisvalt" vaid siis kui võeti kasutusele uusi sõnu, mis kaasnesid uute
Eesti keele kontrolltöö 1)Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ja milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Eesti keel arenes välja läänemeresoome algkeelest Kõige rohkem sarnaneb sellega soome keel. 2)Nimeta eesti keele kolm arenguperioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Vanaeesti keel (kuni aastani 1200) Pole säilinud kirjalikke allikaid ning seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine
Keeleatlased ja kaardid: · Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad · Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse kaardi peal on mingi tingmärk. Murdeliigendus: · Paikkondlik-kirjeldav eri kihelkondades eri murrakud. Kihelkonnas on 1 kirik ja 1 surnuaed. · Võrdlev-ajalooline (Kettunen) põhitähelepanu on vanematel erijoontel. Võrreldakse läänemeresoome algkeelega ja vaadatakse, kuidas murded on erinevateks kujunenud. Järgib vanu jooni. · Sünkrooniline murdeogeograafiline (Saareste) isoglossidel põhinev. Millisel alal millist joont kasutatakse. · Dialektomeetriline jätk eelmisele liigendusele. Kasutatakse statistikat, selgitatakse välja kõige tüüpilisemad vormid + elektrooniline andmetöötlus. Keelejoonte valik murdeliigendusel · Häälikulised · Morfoloogilised · Sõnavaralised (hilisemad)
annaabi.ee 
