Tänapäevane tüüp ilmselt saksa keele eeskujul, üsna hiline *ükte, *kakta, *kolme, *neljä, *viite, *kuute, *seitsemä, *kakt-e-k-sa-n, *ükt-e-k-sä(-n), *kümmen(e) • (ensi-(m)mäinen), (to-inen) e-, to- seostatavad vanade pronoomenitüvedega, -mä- superlatiivi tunnusega 35. Eesti keele laensõnavara algupära. Laensõnade kihistused eesti keeles: Soome-ugri algkeelde (…–3000BC): algindoeuroopa, indoiraani, ?kirdeindoeuroopa Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi Keskaeg (13.–17. saj): alamsaksa, rootsi, vene Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi 12 Tsaariaeg (18. saj – 20. saj algus): saksa, vene, baltisaksa, soome Esimene iseseisvusaeg (1918–1940): soome Nõukogude aeg (1940 (1944) – 1991): vene, soome, inglise Teine iseseisvusaeg (1991–..
Isa pole lapsekeelset algupära, kuid on levinud paljudes soome-ugri keeltes 34. Eesti keele arvsõnade ajalugu. 35. Eesti keele laensõnavara algupära. Laenamine saab olla kas otselaenamine või kaudlaenamine. Otselaenamise puhul laenatakse teisest keelest vahetult ilma kolmanda keele abita. Kaudlaen on laenatud teise keele vahendusel. Eesti keele laenusõnade kihistused võib jagada seitsmeks: Aegade algusest – 3000BC laenati soome-ugri algkeelde algindoeuroopa, indoiraani ja kirdeindoeuroopa keeltest. Muinasajal (... – 13. saj) laenati balti, germaani, slaavi keeltest Keskajal (13. – 17. saj) laenati alamsaksa, rootsi, vene keeltest Rootsi valitsusajal (17. ja 18. sajandil) laenati rootsi ja saksa keeltest Tsaariajal 18. kuni 20. sajandi alguseni laenati vene, saksa, baltisaksa, soome keeltest Esimesel iseseisvusajal 1918-1940 mõjutas soome keel ja nõukogude ajal (1940-
annaabi.ee 
