Silindri 5 raadius on r5 , mass m5 = 4m . Ketta 2 raadius r2 = r . Keha 1 liigub horisontaalpinnal hõõrdeteguriga µ = 0,25 . Silinder 5 veereb kaldpinnal kaldenurgaga ja veeretakistusteguriga . Süsteem on algul paigal. Süsteemi paneb liikuma kettale 2 rakendatud konstantne pöördemoment M, mis on antud kujul M = 6,2mgr . Leida ketta 2 nurkkiirus ja nurkkiirendus hetkel, mil tema liikuv raadius on parajasti teinud täisringi (alghetkega võrreldes). Antud: m1 = 8m ; m2 = 2m ; m3 = m4 = 4m ; m5 = 4m ; m6 = m7 = 0 ; r2 = r ; R3 = R4 = 2r ; 5 r 3 µ = 0,25 r3 = r4 = r ; i3 = i4 = r ; r5 ; = 5 ; ; M = 6,2mgr ; r = 0,2 m; = 30° ; 2 = 2 4 20 (rad). 4 3 2
poole. Ülejäänud kahes mähises on poole väiksem negatiivne vool i2 = i3 = 0,5Im. I2 kulgeb endiselt mähise lõpust V2 mähise alguse V1 poole, i3 on vahepeal muutnud suunda ja voolab nüüd samuti mähise lõpust W2 mähise alguse W1 poole. Voolude magnetväljad liituvad nii, nagu näidatud joonisel (b). Summaarne magnetväli on suunatud allapoole. Järgmise veerandperioodi möödudes, kui = 180°, on esimeses mähises U1-U2 jälle vool i1 = 0. Alghetkega ( = 0°) võrreldes on voolud teises ja kolmandas mähises muutnud suunda. Teises mähises kulgeb vool i2 = 0,866Im algusest V1 mähise lõpu V2 poole, kolmandas aga on vool i3 = 0,866Im mähise lõpust W2 mähise alguse W1 poole. Tekkiv magnetväli on vastassuunaline esialgsele (kui = 0°). Kui = 270° on negatiivse maksimaalväärtusega i1 = Im, see tähendab, et kulgeb mähise lõpust U2 mähise alguse U1 poole. Ülejäänud kahes mähises
annaabi.ee 
