Kaanonis on kõikide häälte meloodiad algusest lõpuni ühesugused, siis fuugas läheb iga hääl peale teema esitamis erinevalt edasi.Nii sonaadi- kui ka fuugavormil on kolm alajaotust. Ekspositsioonis viiakse fuuga teema läbi järjest kõikidest häältest. Hääled astuvad sisse ükshaaval, põhihelistikus. Edasi lähevad nad oma helistikus iseseisvalt tekitades hea kooskõla.Keskosas muudetakse teemade ilmumise järjekorda, helistikku ja teemat ennast. Repriisis põõrdutakse alghelistikku kuid ei korrata ekspositsiooni. Fuuga võib esineda üksikteosena ja ka mõne vokaalse ja instrumentaalse suurteose osa vormina. Fuugataolist episoodi, kus hääled sama teemaga üksteise järel sisse asutavd, võib kohata ka mittepolüfoonilises teoses. Too lõik piirdub fuuga ekspositsiooniga, mis on fugaato. Kirjutati palju 17-18 sajand. J. S. Bach, R. Tobias, P.Süda, C.Kreek Prelüüd Esineb Bachi loomingus, eelnedes klavessiini- ja orelifuugadele. Need juhatavad siise teose
varieerimine. Teema võib nüüd kõlada pikemates või lühemates vältustes, helilooja võib töötluses jagada teema väikesteks lõikudeks - motiivideks - ja töödelda neid eraldi. Üldreeglina ei ole töötluse helistik peahelistik, vaid mingi teine, enamasti põhihelistiku paralleelhelistik. Selles osas asub tavaliselt ka teose kõrgpunkt - kulminisatsioon. · Lõpuosas ehk repriisis pöördutakse alghelistikku tagasi, teema esitatakse algkujul. KASTRAADID Kastraat on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. 16. sajandi teisel poolel hakati lapseliku hääle säilitamise eesmärgil poistel munandeid eemaldama. Kastraadi hääl võis olla sopran või alt. Palju muusikat loodi kastraatidele 17. ja 18. sajandil. See hääleliik kadus ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas. Isegi 18. sajandil esitasid kastraadirolle mõnikord meheriietes naislauljad.