25 Kaasaegses keeles on siiski k~oige suurema esinemissagedusega kahesilbilised s~onad. ¨ Uhesilbilisus on iseloomulik eelk~oige Vana-Hiina keelele, mille kirjutamiseks kanji m¨argis¨ usteem ka tekkis. Vt. ka [Boltz 99, lk. 91]. 23 toon . Hiina kirjas¨ usteemi on nimetatud morfos¨ ullaabiliseks morp- hosyllabic [Boltz 96], [Coulmas 89]. Silbi algh¨a¨alikut nimetatakse , sellele j¨argnevaid h¨ aa ¨ likuid . Sama algh¨a¨alikuga m¨argigruppi nimetatakse , n¨aiteks h¨a¨alikuga `k' algavasse algh¨a¨alikr¨ uhma kuulub u ¨le neljasaja m¨argi. Igal alg- h¨a¨alikr¨
KANJI SHOHO 5 212 42 46 ✄ ✂象形 ✁Vana kuju on . Kujutab pooleks l˜oigatud lihakeret, u¨ lemises osas olevぎゅう 八 n¨aitab poolitamist. 〔説文〕seletab kui poolitamist 中分, mis koosneb 八 ja 牛 ふく ほう はん osadest. 副・剖・判 on k˜oik algselt sama algh¨aa¨ likuga. 源 ⇒伴 源 ⇒ 牛 源 ⇒ 八 反対 ⇒ 丁 源 ⇒判 1 keskkoht, poolitus 3 poolitama 2 pooleni ulatuma 4 paaritud numbrid
annaabi.ee 
