siis f'(x) = dx funktsiooni f(x) tuletis on võrdne funktsiooni diferentsiaali ja argumendi diferentsiaali jagatisega. Kuidas siis see integraaliga seotud on? f(x) dx See on tegelikult tema algfunktsiooni tuletis, mis tegelikult avaldub aga kujul: Algfunktsiooni tuletis on aga korrutatud argumendi diferentsiaaliga, mis omakorda annab meile vastava funktsiooni diferentsiaali, mille integraal on võrdne algfunktsiooniga: f(x)dx = dF(x) = F(x) + C Sellepärast on funktsiooni integreerimises kui tuletise võtmise pöördtehtes arvestatud ka argumendi diferentsiaaliga, kuna tegelikult ongi tegemist mingi funktsiooni diferentsiaali ja n-ö integraalvastega, sest määramata integraal F(x) + C tähistab funktsioonideparve, mille tuletised on kõik ühesuguse kujuga. Ent funktsioonideparv iseloomustab siiski funktsiooni tuletiste muutu, tuletisteparve, mis näevad
c Selline reegel kehtib punktide a, b ja c mistahes asendi korral, arvestades ka, et f(x)dx = - f(x)dx jne.... b C nt c b 1.4 MÄÄRATUD INTEGRAALI ARVUTUSVÕTTED 1) Newton-Leibnizi valem MIS VAHE on määratud ja määramata integraalil? Määramata integraal on mingi algfunktsiooniga avaldis F(x) + C , mis võib omada tänu x-le mitmeid erinevaid väärtusi. Määratud integraal omab aga mingit konkreetset y väärtust mingil konkreetsel lõigul, see on mingil lõigul esinevate algfunktsioonide kõikide väärtuste summa, mingi konkreetne suurus, piiritletud suurus!! Kui vaadelda integraali tähistust, siis tuleks sellesse suhtuda nii, et määratud integraal on
annaabi.ee 
