det A = = 14, det B = = 12 - ( -5) = 17, 0 2 5 3 13 - 16 det ( A B ) = = 13 6 - (-16) 10 = 78 + 160 = 238, 10 6 det A det B = 14 17 = 238. det ( A B ) = 238 = det A det B = 238. Ennem, kui vaatleme 10. ja 11 omadust, tutvume veel mõne uue mõistega. n järgulise maatriksi A elemendi aij miinoriks nimetatakse n 1 järguline determinant, mis tekib algdeterminandist i nda rea ja j veeru kõrvaldamisel . Miinorit tähistatakse kas mij või Mij . Näiteks, M45 on elemendi a45 miinor, ehk determinant kus jäi välja neljas rida ja viies veerg. Näide 10 : 1 0 M 11 = 7, M 12 = 2, M 21 = 0, M 22 = 1 . 2 7 1 0 -1 3 -2 2 -2 2 3 2 3 - 2 M 11 = = -4; M 12 = = -14; M 13 = = 17; 4 -4 -3 -4 -3 4 -3 4 -4
det A = = 14, det B = = 12 - ( -5) = 17, 0 2 5 3 13 -16 det ( A B ) = = 13 6 - ( -16) 10 = 78 +160 = 238, 10 6 det A det B = 14 17 = 238. det ( A B ) = 238 = det A det B = 238. Ennem, kui vaatleme 10. ja 11 omadust, tutvume veel mõne uue mõistega. n järgulise maatriksi A elemendi aij miinoriks nimetatakse n 1 järguline determinant, mis tekib algdeterminandist i nda rea ja j veeru kõrvaldamisel . Miinorit tähistatakse kas mij või Mij . Näiteks, M45 on elemendi a45 miinor, ehk determinant kus jäi välja neljas rida ja viies veerg. Näide 10 : 1 0 M 11 = 7, M 12 = 2, M 21 = 0, M 22 =1 . 2 7 1 0 -1 3 -2 2 -2 2 3 2 3 - 2 M 11 = = -4; M 12 = = -14; M 13 = =17;
annaabi.ee 
