JUHTLAUSE: "Mina tahan!" ON: Romantiline egoist EESMÄRK: Olla esimene OLEMUS, OMADUSED Jäär on sodiaagi esimene märk. Tema ülesandeks on asju algatada ja kui tarvis peaga vastu seina joosta. Kuid sellepärast on Jäär kogu sodiaagi juhtmärk. Oma algatusliku energiaga juhib Jäär kogu ringi, mitte ainult oma kvadranti, nagu teised kardinaalmärgid. Jäär jääb kogu eluks nagu egotsentriliseks lapseks. Enda arvates on neil ikka õigus. Tegelikult on Jäärad head ja abivalmid, neile meeldib olla vajalik ja nad on uhked oma jõu üle kui suudavad aidata. Nende egoismi saladus peitub teadmatuses, et on vaja ka teistega arvestada, sest nende ülitugev sisemine impulss välistab sellise vajaduse.
maksta.Taavi asub Tallinna teele, et sõidu tasumiseks kulda tuua. Kuna tal pole enam alles Tallinnast saadud uusi dokumente, võetakse ta kahtlase isikuna kinni. Tal õnnestub sealt läbipekstuna põgeneda. Tallinnasse oma korterisse jõuab ka Marta, kes räägib Taavile ta pere ärasõidust Soome. Mees paraneb Marta korteris, muretseb endale uued dokumendid ja kohtub oma võitluskaaslastega kesklinnas kombinaadis. Maal tahavad mehed organiseerida oma algatusliku valveteenistuse, aga Matsu Juhan arvab, et pole vaja. Venelased ründavad aga tema tütreid esimesena. Tüdrukud pääsevad tänu Hiie meestele, kes metsas redutavad. Venelased tapetakse ja maetakse maha. Taavil ei õnnestu põgeneda ja ta hoidub eemale ka Kungla tänava kombinaadist, sest need nõupidamised tunduvad talle mõttetud. Ta töötab tselloloosi vabrikus ja paberite järgi on Karl Heidak.
See on eraalgatuslike ühenduste, institutsioonide (firmad, seltsid, kutsealased assotsiatsioonid, klubid, huvialaringid jne) ja kodanike vabatahtlikkuse pinnal spontaanselt tekkinud ühendus, mis erineb riigist ning on riigi suhtes suurel määral autonoomne. Sellised suhted võivad tekkida ea-, soo-, rahvuslike, majanduslike, kultuuriliste vm huvide alusel. Tsiviilühiskonna struktuurid täiendavad riiklikke struktuure, pakuvad neile konkurentsi ning on sellistena kodanike oma- algatusliku tegevuse vormiks. Tsiviilühiskonna tegevust reguleeriv võimukorraldus ei ole rajatud valitsevale võimule, vaid vabatahtlikkuse põhimõttele, mittevalitsevale ehk korraldavale võimule. Valitsemine on seaduste loomise, kontrollimise, riigi suunamise ja reguleerimise protsess. Nüüdisaegne riik on väga spetsiifilist tüüpi valitsemisinstitutsioon, milles võib esile tuua viis iseloomulikku joont.