Alati küsisin endalt, et milleks mul seda vaja on, kui endale eesmärgi püstitan. Kas või tuua jälle näiteks kiikingu, ma tahtsin enda julgust proovile panna samas ka teistest erineda millegi märkimisväärse poolest. Ja ma sain hakkama. Arvan, et hakkama saamine on ka mõtlemises kinni. Tuleb endas kindel olla ja mitte lihtsalt proovida vaid ka oma eesmärkide nimel pingutada, sest muidu jäävad need lihtsalt unistusteks. Õnneks on minul head sõbrad kes julgustavad mind algatatut lõpule viima. Samas tuues jällegi näiteks kiikingu. Kui olin suutnud ära teha oma esimesed võllid hakkasid sõbrad mind julgustama veelgi paremaks saada, et jõuda võistlustele. Kuis ma nüüdseks olen osalenud. Lõpetuseks ütlengi, et on vaja endasse uskuda, vaeva näha, olla endas kindel ja motiveerida end, et hakkama saada. Ja kui mina saan hakkama saate ka TEIE!!! Tänan kuulamast! Kas on küsimusi?
Eestlaste esivanemad jõudsid tänapäevastele aladele arvatavasti ligikaudu 9000 aastat e.kr. Umbes samast ajajärgust on teada ka mitmeid asulaid, neist vanim Pulli asula Pärnu lähistel. Teada on ka eestlaste muistsed asualad Kundas ja Reiul. Esimesed märkimisväärsed konfliktid välisvaenlastega jäävad 11sajandisse, kui Vene suurvürst Jaroslav Tark allutas enda võimule Kagu-Eesti ja rajas Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ja rajas samasse ka samanimelise asula. Jaroslavi algatatut jätkas tema poeg, kes oma ettevõtmistes ebaõnnestus ja aastaks 1061 olid venelased muistse Eesti pinnalt minema löödud. Eestlaste rahulik elu ja õitseng sai otsa aastal 1208, kui peale liivlaste ja latgalite alistamist asus Mõõgavendade Ordu piiskop Alberti juhtimisel ristiretkele eestlaste vastu. Ent eestlastele ei olnud ristiusk meeltmööda ja nii asuti oma iseseisvust ja usku mõõgaga kaitsma. Kahjuks ei olnud
Vaieldi ja arutati vahel poole ööni, teksti pärast mindi lausa raksu. Ta on olnud ka mitmete koolinoorte laulupidude ja üliõpilaslaulupidude üldjuht. Alates 1962. aastast oli ta ka üldlaulupidude üks üldjuhte, kusjuures on laulupidudel kõlanud paljud tema loodud koorilaulud - näiteks „Lõpulugu“, „Ajaraamat“, „Ussisõnad“ ja „Eesti mullad“. Arvo Ratassepa tehtu on eesti koorimuusikas olemas, tema poolt algatatut jätkavad uued tegijad. Ratassepata oleksid teist nägu ka meie laulupeod, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kooriühing (kas seda üldse oleks?) ja kogu koorivaldkond, mille tarvis tema koolitas 47 noort koorijuhti. Arvo Ratassepa pärandil on kindel koht Eesti muusikakultuuris ja laulupidude traditsioonis. Kasutatud allikad: Kaie Tanner. Mitme näoga mees. Arvo Ratassepp 80 - Muusika (http://muusika.kul.ee), Wikipedia - Arvo Ratassepp (et.wikipedia.org),
annaabi.ee 
