on rohkem kui üks lisa. § 32. Seaduse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Seaduse muutmiseks võib selle sätte sõnastust muuta tervikuna või osaliselt, teksti täiendada uute sätetega või tunnistada seniseid sätteid kehtetuks. (2) Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise võib kavandada: 1) samade õigussuhetega seotud ala reguleeriva uue seaduse eelnõu rakendussättega või 2) seaduse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks eraldi algatatava seaduseelnõuga. (3) Seaduseelnõusse ei kavandata erinevate seaduste muutmise sätteid, mis ei ole seotud ühise reguleerimisobjekti või ühise eesmärgi saavutamisega. (4) Seaduseelnõus ei esitata sätteid, mis muudaks juba jõustunud muutmise või kehtetuks tunnistamise seadust või mis tunnistaks sellise seaduse kehtetuks. (5) Muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid sisaldava seaduse muutmine või
käsumajanduselt turumajandusele). Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Vabade valimiste korraldamine Enamuse võimu teostamine Vähemuse õiguste austamine Seadustel rajanev riigivõim Kontroll võimude tegevuse üle Valitsusväliste kodanikualgatuslike organisatsioonide võimalikkus Seadused ja õigusnormid Seaduste vastuvõtmine Riigikogus: Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Algatatava seaduse eelnõu antakse üle täiskogu istungi juhatajale enne istungi algust. Seaduste loomisel töötavad Riigikogu ja valitsus koos. Suure osa seaduseelnõudest algatab valitsus, osaledes seega ka nende menetlemisel. Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide algatatud seaduseelnõude kohta tuleb küsida valitsuse seisukohta. Riigikogus juhib seaduseelnõu menetlemist juhtivkomisjon ehk üks üheteistkümnest alatisest komisjonist.