varda) punktide asukohad muutuvad muutus (on määratud algasukohast lõppasukohta (ehk siirduvad) (Joon. 9.1) suunatud vektoriga) Sirge varda deformatsioon ja punktide siirded Punkti algasukoht Punkti algasukoht Punkti lõppasukoht B C Punkti lõppasukoht F Varda pikenemine Punkti B siire
mõõtmeid. 6.Mis on taustsüsteem? Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. 7.Mida näitab liikumise graafik? Graafiline meetod kasutab liikumise graafikuid, näitab teepikkust, aega ning nendega saame arvutada kiiruse. 8.Kirjuta nihke arvutamise valem ja selgita tähiseid S=x-x0=kolmnurk X Kolmnurk-tähistatakse suuruse lõpp-ja algväärtuse vahet ehk muuta. x-lõppasukoht x0-algasukoht s-teepikkus 9.Mida nimetatakse ühtlaseks sirgjoonelikseks liikumiseks? Nimetatakse sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. 10.Mida nimetatakse liikumise võrrandiks? Nimetatakse matemaatilist avaldist, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast
joone. Seda joont , mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks. Liikumine võib olla sirgjooneline, kõverjooneline, trajektoor tasapinnaline ja ruumiline. A B Nihe · Sirgjoonelise liikumise korral trajektoor ja nihe ühtivad. Kõvekjoonelise liikumise korral, kui keha algasukoht ja liikumise lõpppunkt langevad ühte, siis nihe on null. Liikumine on suhteline. Näiteks auto suhtes autos sõitvad inimesed ei liigu. Liiguvad teeääres seisva inimese suhtes. Kuna keha asukoht ei saa muutuda silmapilkselt, on liikumise kirjeldamiseks vaja mõõta aega. sekund (s) minut (min.) tund (h) sekund 1 1/60 1/3600
x = x0 + sx y = y0 + sy Vaja nihkeprojektsioon avaldada aja kaudu. Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille korral keha sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. v = const s v = s=v t t samasuunalised s x=v x t Liikumisvõrrand koordinaadi sõltuvus ajast x=x 0 +v x t x keha asukoht ajahetkel t x0 keha algasukoht vx kiiruse projektsioon x-teljel t aeg Kiirusevõrrand kiiruse sõltuvus ajast vx = const 3. Liikumise suhtelisus. s = s1+ s2 keha nihe liikumatu taustsüsteemi suhtes keha nihe liikumava taustsüsteemi suhtes liikuva taustsüsteemi nihe liikumatu taustsüsteemi suhtes Suhtelise liikumise nihete liitmise valem, kehtib ka projektsioonide jaoks. v = v1+ v2 4. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Võrrandid
· Keha pöörlemise uurimisel ümber mingi telje valitakse tausta suund vaatleja suhtes kas kellaosuti suunas (+) või sellele vastassuunas (-) · Tausta alguseks võib siin olla näiteks raadius, mis ühendab liikuvat punkti pöörlemisteljega Taustühikud on: · Kulgliikumise uurimisel teepikkuse ühikud (m, cm, mm) · Pöörlemise uurimisel pöördenurga ühikud (rad, nurgakraad) Inimese liigutustegevuse biomehaanilistel uuringutel on oluline määrata keha: · Algasukoht · Lõppasukoht · Rida liikumisega kaasnevaid vahepealseid asukohti Trajektoor · Trajektoor ehk läbitud tee joon, mida mööda keha (punktmass) tegelikult liigub · Trajektooril määratakse järgmised näitajad: - teepikkus - joonkõverus - orientatsioon · Teepikkus on trajektoorilõigu pikkus, mille keha vaadeldava ajavahemiku jooksul läbib · Keha (punktmassi) sirgjoonelisel liikumisel ühtib teepikkus / nihkega s
Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda trajektoor joont , mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks. Trajektoori pikkust nimetatakse Liikumine võib olla sirgjooneline, kõverjooneline, tasapinnaline ja ruumiline. A nihe B Sirgjoonelise liikumise korral trajektoor ja nihe ühtivad. Kõvekjoonelise liikumise korral, kui keha algasukoht ja liikumise lõpppunkt langevad ühte, siis nihe on null. Liikumine on suhteline. Näiteks auto suhtes autos sõitvad inimesed ei liigu. Liiguvad teeääres seisva inimese suhtes. Kuna keha asukoht ei saa muutuda silmapilkselt, on liikumise kirjeldamiseks vaja mõõta aega. SI - süsteemis on ajaühikuks 1 sekund. ( tähis s ). Minutis ( tähis min) on 60 s ja tunnis (h ) 60 min. ; 1 h = 60 min = 60 × 60 s = 3600 s Seosed ajaühikute vahel.
annaabi.ee 
