siginemisest) Arvude omadused: * Iga kolmas Fibonacci arv on paarisarv, s.t, et kolmas, kuues, üheksas, kaheteistkümnes jne arvud on paarisarvud. F(3),F(6),F(9) jne, üldiselt F(3k). * Iga neljas Fibonacci arv jagub kolmega. Jällegi võib märgata, et F(4)=3. * Iga viies Fibonacci arv jagub viiega, kuna F(5)=5, * Iga kuues Fibonacci arv jagub kaheksaga, sest F(6)=8... * Kehtib üldine reegel: iga k-s Fibonacci arv jagub k-da Fibonacci arvuga. * Sellest saame järelduse, et iga algarvulise Fibonacci arvu järjekorra number peab olema algarv. Sellel on vaid üks erand, järjekorranumber 4 ei ole algarv, aga neljas arv selles reas on 3, mis on algarv. Fibonacci arvude jada peetakse üheks suureks mõistatuseks, sest sellel jadal on palju erinevaid seoseid reaalse maailmaga. Mõned peavad seda isegi kogu maailmaruumi aluseks ning selle abil olevat võimalik välja selgitada aja, ruumi ja eksistentsi suurimaid saladusi. Need arvud on tihedalt seotud loodusega.
jaotada diameetrite abil ringjoon neljaks osaks, poolitada saadud ringjoone kaared vajalik arv kordi; lähtudes korrapärasest kolmnurgast saab joonestada korrapärast n 6-nurka, 12-nurka, üldiselt 3 2 -nurka; leidub mitmesuguseid ligikaudseid võtteid, millega saab vajaliku hulknurga joonestada sobiva täpsusega (näiteks 7- ja 10-nurka); C.F Gauss: näitas, kuidas saab joonestada korrapärast 17-nurka NB nii ei saa joonestada korrapärast 9-, 11-,13-nurka vm algarvulise tippude arvuga korrapärast hulknurka 26.Hulknurga apoteem - siseringjoone Vaata raadius; korrapärase hulknurga apoteem on hulknurga külje kaugus sise- ja ümberringjoone ühisest keskpunktist NB vaja kasutada korrapärase hulknurga pindala arvutamisel 27.Korrapärase hulknurga ümbermõõt - küljed Ül.1162 on võrdsed; korrutada külje pikkus a külgede Arvutada joonisel esitatud ligikaudsete arvuga n, P=na a=P:n mõõtmetega kujundi ümbermõõt.
jaotada diameetrite abil ringjoon neljaks osaks, poolitada saadud ringjoone kaared vajalik arv kordi; lähtudes korrapärasest kolmnurgast saab joonestada korrapärast n 6-nurka, 12-nurka, üldiselt 3 2 -nurka; leidub mitmesuguseid ligikaudseid võtteid, millega saab vajaliku hulknurga joonestada sobiva täpsusega (näiteks 7- ja 10-nurka); C.F Gauss: näitas, kuidas saab joonestada korrapärast 17-nurka NB nii ei saa joonestada korrapärast 9-, 11-,13-nurka vm algarvulise tippude arvuga korrapärast hulknurka 26.Hulknurga apoteem - siseringjoone Vaata raadius; korrapärase hulknurga apoteem on hulknurga külje kaugus sise- ja ümberringjoone ühisest keskpunktist NB vaja kasutada korrapärase hulknurga pindala arvutamisel 27.Korrapärase hulknurga ümbermõõt - küljed Ül.1162 on võrdsed; korrutada külje pikkus a külgede Arvutada joonisel esitatud ligikaudsete arvuga n, P=na a=P:n mõõtmetega kujundi ümbermõõt.
(moodulini) jõudmist. *Moodularitmeetika moodsa lähenemise esimesteks juurutajateks olid Sveitsi matemaatik Leonhard Euler ning Saksa matemaatik Carl Friedrich Gauss. Moodularitmeetika matemaatilisi omadusi: *Moodularitmeetikas kehtivad kommutatiivsus, assotsiatiivsus, fakt, et liitmine on lahutamise pöördtehe jne. *Juhul, kui moodul m on algarv, on moodularitmeetikas defineeritud ka jagamistehe. (Kusjuures mitte-algarvulise mooduli korral jagamistehe üks-üheselt määratud ei ole). *Suvalise jagatise y = a/b leidmiseks moodularitmeetikas peame esmalt leidma jagatise kujul y = 1/b ning alles pärast seda korrutame y = 1/b'i soovitud lugejaga a'ga läbi, et saada meelepärane lõppjagatis. *Selleks, et leida aga avaldise 1/b väärtust, peame jällegi rakendama Eukleidese algoritmi laiendatud versiooni kujul gcd(x,p). *Jagamistehte olemasolu võimaldab meil teatud juhtudel lahendada modulaararitmeetilisi
annaabi.ee 
