k x + x + x = 0 , (7.4) m m mida lahendades saab koormuse koordinaadi sõltuvuse ajast. Sellisele diferentsiaalvõrrandile on mõtet otsida lahendit kujul x (t ) = A exp(- t ) cos( t + 0 ) . (7.5) 2 Sobib ka siinusfunktsioon. Siin A on koormuse algamplituud, 0 võnkumise algfaas. Suurust nimetatakse võnkumise sumbuvusteguriks. Võnkumise faasiks nimetatakse siinuse või koosinuse argumenti võnkumist kirjeldavas võrrandis (7.4). Kontrolliks arvutame võrrandist (7.5) ajalised tuletised ja asendame need valemisse (7.4). Saame tulemuseks x (t ) = - A exp(- t ) cos( t + 0 ) - A exp(- t ) sin( t + 0 ), x(t ) = A exp(- t ) cos( t + 0 ) + 2 A exp(- t ) sin( t + 0 ) - 2
Eelmisest valemist konstrueerime koormuse liikumist kirjeldava võrrandi k x x x 0 , (7.4) m m mida lahendades saab koormuse koordinaadi sõltuvuse ajast. Sellisele diferentsiaalvõrrandile otsime lahendit kujul x(t ) A exp( t ) cos( t 0 ) . (7.5) Koosinusfunktsiooni asemel sobib ka siinusfunktsioon. Siin A on koormuse algamplituud, 0 võnkumise algfaas. Suurust nimetatakse võnkumise sumbuvusteguriks. Võnkumise faasiks nimetatakse siinuse või koosinuse argumenti võnkumist kirjeldavas võrrandis (7.4). Arvutame valemist (7.5) esmalt ajalised tuletised: x (t ) A exp( t ) cos( t 0 ) A exp( t ) sin( t 0 ),
annaabi.ee 
