Algul kirjutas Wilde lüürikat ja tähtsusetuid melodramaatilisi tragöödiaid. Esimene edu tuli muinasjutuga "Õnnelik prints" (1888) ja jutustustega, nagu "Canterville' lossi vaim" (1987). Läbimurre õnnestus esimese ja ainukese romaaniga "Dorian Gray portree" (1891). Samal aastal kohtus ta 20-aastase lord Alfred Bruce Douglasega, kellega teda peagi sidus intiimne sõprus. Koos reisiti Euroopas. Lord Alfredilt pärineb 1894. aastast luuletus "Kaks armastajat", mille teemaks on omasooihalus. 1893. aastal kirjutas Wilde Sarah Bernard'ile prantsuskeelse tragöödia "Salome". Järgmisel aastal tõlkis lord Alfred teose inglise keelde. Näidend keelati ära ja seda ei tohtinud Inglismaal kuni 1931. aastani mängida. Suure menu saavutas Wilde vaimukate ja frivoolsete salongikomöödiatega, nagu
Hiljem andis südagi tunda. Ta suri. Alfred naasis Vorkutast ja oli pahane, et Ilse teda ei oodanud. Nad abiellusid. Ilse oli siis kolmekümne kolmene. Alfred oli laagri tagajärjel palju 48 muutunud. Vahel lõi talle sisse vahkviha. Ta ei sallinud Kristjani lapsi, karistas neid liiga karmilt. Oma poega hoidis ta küll. Ilse nuttis öösiti. Perekond: mees Kristjan Kivimaa, hiljem Alfred Rannamees; kaks poega Kristjanilt ja üks Alfredilt; pojatütar; Surmapõhjus: loomulik surm 4.137. Alfred Rannamees Sünnikoht: Harala Tervis: tugevad tasakaaluhäired, südame arütmia, eesnäärme kasvaja; Olemus: julm; karm; Lugu: Sunnitöölaagrist jäid talle mälestustena haigused. Pojatütar käis iga nädal teda linnast vaatamas, tõi ajalehti ja kallist rohtu. Eesnäärme kasvaja hakkas vaevama, Alfred ei saanud enam kuidagi olla. Lõpuks ta suri. Perekond: naine Ilse Rannamees; poeg; pojatütar; vend Herbert Rannamees;
annaabi.ee 
