18. Kuidas uuris Rutherford radioaktiivset kiirgust ja mis tulemused ta sai? Ta lasi radioaktiivse kiire positiivse ja negatiivse languga kehade vahelt, ja märkas et vastavalt laengule muutus kiire suund. (Kui kiir läks positiivse laenguga keha suunas, siis sai järeldada, et mass oli sellel kiirel väiksem) Ta nimetas kiirt mis läks positiivse keha poole beta-kiireks, keskele jäävat kiirt gamma kiireks ja negatiivse poole liikuvat kiirt alfaks. Ta sai teada, et on kolme liiki kiirgust. 19. Kuidas esitada α-lagunemist? Alfa lagunemisel lagunevad radioaktiivsed elemendid, kiirates heeliumi tuuma. 20. Kuidas esitada β-lagunemist? Neutron muutub prootoniks või vastupidi kiirates beta osakest. 21. Mida nimetatakse poolestusajaks? Ajavahemmik, mille jooksul tuumad lagunevad. ((Poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks.)) 22
oluline. Kuna inimesel ei ole lihtsalt võimalik ööpäevaringselt rottidele seltskonda pakkuda, peaks rotte pidama vähemalt kahekaupa, näiteks kaks õde või kaks venda. Samas isast ja emast rotti ühes puuris hoides on emane kogu aeg tiine ja see vähendab eluiga. Rottidel on puuris ranged reeglid – kes kelle sõna kuulab. Selle paikapanekul võib ette tulla omajagu kähmlusi kuid see on paratamatu. Tähtsaimat rotti nimetatakse alfaks ning kõik teised kuulavad tema sõna. Alfa ei pruugi olla tingimata vanim või tugevaim rott – kuigi oma võimu kehtestatakse teisi selili pannes, on tegelikud suhted keerukamad. Samas tasub alati jälgida, ega kellelegi liiga ei tehta; kui keegi veriseks hammustatakse, ei ole see enam lihtne suhtlemine. Uusi rotte tuleb teistele rottidele kõigepealt tutvustada: kohe puuri paneku asemel lasta nad kokku neutraalsel pinnal, mida vanad rotid enda omaks ei pea, ja neid pidevalt jälgida