märksa arusaadavama suuruse - poolestusaja (ka pooliga) - ajavahemiku, mille jooksul radioaktiivse aine tuumade arv väheneb pooleni esialgsest: Radioaktiivne kiirgus ise koosneb vähemalt kolmest eri tüüpi kiirgusest. Magnet- või elektriväljas jaguneb kiir kolmeks: üks, positiivsele laengule vastav osakeste voog kannab -kiirguse, teine (negatiivne laeng) -kiirguse ning kolmas, väljade mõjule mitte alluv -kiirguse nime. Rutherfordil õnnestus kindlaks teha, et alfakiirtest tekib heelium; beetaosakeste korda väiksem mass (täpsemalt erilaeng) näitas, et tegu on elektronidega. Gammakiirte olemus jäi esialgu lahtiseks. Heeliumi eraldumine uraani (või raadiumi) kiirgusel viib mõttele aatomituuma lagunemisest. Seega pole ka aatomituum "algosake", vaid koosneb väiksematest elementaarosakestest. Tuumarelv. 30-datel aastatel arvati, et see võimalus ongi rohkem teoreetilist laadi.
märksa arusaadavama suuruse - poolestusaja (ka pooliga) - ajavahemiku, mille jooksul radioaktiivse aine tuumade arv väheneb pooleni esialgsest: Radioaktiivne kiirgus ise koosneb vähemalt kolmest eri tüüpi kiirgusest. Magnet- või elektriväljas jaguneb kiir kolmeks: üks, positiivsele laengule vastav osakeste voog kannab -kiirguse, teine (negatiivne laeng) -kiirguse ning kolmas, väljade mõjule mitte alluv -kiirguse nime. Rutherfordil õnnestus kindlaks teha, et alfakiirtest tekib heelium; beetaosakeste korda väiksem mass (täpsemalt erilaeng) näitas, et tegu on elektronidega. Gammakiirte olemus jäi esialgu lahtiseks. Heeliumi eraldumine uraani (või raadiumi) kiirgusel viib mõttele aatomituuma lagunemisest. Seega pole ka aatomituum "algosake", vaid koosneb väiksematest elementaarosakestest. Tuumarelv. 30-datel aastatel arvati, et see võimalus ongi rohkem teoreetilist laadi.
annaabi.ee 
