ideogrammidest.Kiilkiri ja hieroglüüfid koosnevad ideogrammidest.Kiilkiri on kirjaviis,kus kiilukujulised kirjamärgid vajutati kolmekandilise või neljakandilise krihviga niiskesse savitahvlisse. Kiri tekkis algul Sumeris,siis Akkadis ja levis kõikjal Idamaades. Kiri arenes piltkirjast sünamärkidega silpkirjaks. Hieroglüüfid- vanaegiptuse kirjaviisi kreeka nimetamise. Lingvistikas on neli kirjasüsteemi: ideograafiline kiri,logograafilis-süllaabiline (sõna-silbiline),süllaabiline ja alfabeediline (hääliku täheline märkimine). Kreeta ehk Minose kiri oli loodud Kreetal enne kreeka hõimude sissetungi. Algul oli ideograafiline kiri,hiljem sõna-silbiline kiri. Eelmise sajandi algusest oli teada Egeuse mere 3 kirjasüsteemi,üks oli hieroglüüfkiri,teised kaks olid lineaarkirjad A ja B. Praegu eristatakse kahte kreeta ja kahte kreeta- mükeene kirja kuju. Kreeta piltkirjas on umbes 150 ideogrammi:inimene,loomad,taimed ja esemed. Lineaarkiri oli kiri,kus grafeemid ehk
kuid ei ole korrektne nimetada neid mõisteid korrelatiivseteks, kuna viimane ei ole domineeriv suhe võrreldavate mõistete puhul. 2.9. Mõistete klassifitseerimine. Klassiftseerimine on liigitamine ja/või rühmitamine vastavalt aluseks võetud tunnusele. Klassifitseerimisega sugulusmõisteks on süstematiseerimine Süstematiseerimine on elementide range korrastamine teatud printsiibi alusel. Näit., raamatukogu teatmesaalis on kahesugused kataloogid - alfabeediline ja temaatiline - milles on süstematiseeritud informatsioon raamatukogus leiduvatest kirjandusallikatest. Süstematiseerimise tulemuseks on süsteem. Rangelt võttes, süsteem on teadusliku mõtlemise tulemus. Seega, teadusliku mõtlemise tunnuseks, oblikatoorseks iseärasuseks on süsteemipärasus. Vastupidine ei ole korrektne tõlgendus. Öeldut tuleb mõista selliselt,et mistahes informatsioonitöötluses esinev süsteemipärasus ei tähenda veel teaduse olemasolu (näit