P:O suhe, spetsiifiliste inhibiitorite efekt, redoksreaktsioonide G o' hinnangud ja ATP saagis. 15. Hingamisahela töö tulemusel translokeeritavate prootonite päritolu hingamisahelas. 16. ATP süntaasi paiknemine rakus, struktuur ja funktsioonid. Paikneb mitokondri sisemembraanis. L konformatsioon: ADP ja Pi seonduvad. T: ADP + Pi ATP. O: ATP vabaneb. Kõikides konformatsioonides kasutatakse H+ gradiendi energiat konformatsiooni muutmiseks. F1 alfa3 beeta3 teisi1 Fo ab2c9-12 Alfa,beeta subühikud moodustavad 6 osalise sfääri. Igal ab dimeeril on üks aktiivsait, enamik substraadi kontakte on beeta subühikuga. 17. ATP sünteesi mehhanism, katalüüsi kooperatiivsus konformatsioonilised muutused katalüütilises tsüklis. ATP sünteesitsükkel läbib järgmised olekud: 1. L: (loose) seob ADP ja Pi nõrgalt. ADP ja Pi seonduvad -> (H+grad.energia kasutatakse konformats.muutmiseks) 2
(http://biomedicum.ut.ee/armpim/ - mõisted) MHC molekulid on glükoproteiinid, mis jagunevad I ja II klassi. MHC I molekul on heterodimeer, koosnedes rakumembraani läbivast raskest alfa-ahelast ja seda mitteläbivast beeta2-mikrotubuliinist. Alfa-ahelal on kolm osa: ekstra- ja intratsellulaarne ning transmembraanne osa. Rakuvälisel osal on omakorda kolm domeeni: alfa1, alfa2 ja alfa3, millest T-raku Ag-i äratundmise määravad kaks esimest. Need moodustavad nimelt peptiidi siduva vao. Kui MHC I molekulid on sünteesitud, siis "ootavad" nad peptiidi seondumiseni ER-s. Seega toimub Ag sidumine endogeenselt ning peale seda transporditakse patogeen raku pinnale. (MHC I seostub Tc- rakkudega). MHC I klassi molekulid ekspresseeruvad peaaegu kõigi tuumaga rakkude ja ka trombotsüütide pinnal.