30. Tuleme aga oma teema juurde tagasi. Ütlen, et kes iganes eelneva arutluse üle järele mõtleb, näeb, et ülalnimetatud keisrite huku põhjuseks oli kas põlgus või vaen, ja saab aru ka sellest, millest tulenes, et kui osa neist käitus ühtmoodi ja teised neile vastupidiselt - ükskõik siis kes neist -, siis ühed neist saavutasid edu, teised mitte. Eks olnud ju Pertinaxile ja Alexandrile vastsete valitsejatena sobimatu ja hukatuslik püüda jäljendada Marcust, kes oli ametis iure hereditario; samamoodi oli Caracallale, Commodusele ja Maximinusele ohtlik aimata järele Severust, sest neil polnud säärast tublidust, millest piisanuks Severuse jälgedes käimiseks. 31. Seepärast ei saa vastne valitseja oma uues ametis jäljendada Marcuse ettevõtmisi ega ole tal ka
ainukordsust, seda, et ta peab olema ainukordne ja muutumatu. Jumal on alati see ja sama, ajatu, tükeldamatu jne. Piiskop Aleksander, eelkõige seoses lunastusega, tõstab üles aspekti, et poeg peab olema samaväärne Jumalaga, ka oma olemuselt jumalik. See puudutab kristluse sakramenti ja sellega vaheldatavat lunastust. Vaidlus puhkes kõige kesksema teema üle, seetõttu ka selline vaidluse ägedus, mis järgmistel aastatel pead tõstab. Arius heidab Alexandrile ette hereesiat. Poeg on sigitatud, aga mitte loodud. SIGITAMINE vs LOOMINE. Kuna Jumala olemus on absoluutne, siis teda ei ole võimalik jagada. Kõik muu, mis eksisteerib väljaspool Jumalat on loodud – Arius. Kui Jumal oleks endast midagi ära andnud. Kui Kristus oleks Jumal, siis Jumalast tekkimine oleks Jumalat muutnud, ta oleks ennast jaganud – Jumal ei oleks enam tervik, ta oleks muutunud, aga Jumala eemalolek teebki temast Jumala. Seepärast eitab järsult
annaabi.ee 
