Jakob Hurt, kes seisis selle kooli eesotsas, tema vahendusel sattusid kontakti erinevad rahvuslikud liikumised. 1864. hakkas Jannsen Tartus välja andma teiste lehte: "Eesti Postimees" 1865. Jannseni perekond lõi Tartus "Vanemuise" seltsi. Jakobson hakkas Postimehesse oma artikleid saatma. 1868. pidas Jakobson Vanemuise Seltsis oma kuulsa I kõne kolmest isamaakõnest. 1869. I üldlaulupidu. 1870. asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts, 1871. EAK Eesti Alexandrikooli komitee. 1872. Eesti Kirjameeste Selts. 1878. "Sakala" sai väga populaarseks leheks. Jakobson asutas. Suurlõhe Hurda ja Jakobsoni vahel, ainus asi, millega ühel meelel oldi Alexandrikooli asjus. Peale Jakobsoni surma 1882. hakkas rahvuslik liikumine allakäima, sest suuri juhte enam polnud (Hurt Peterburgi) 1880. algas venestusaeg, mis levis ka Eestisse. Alexander II suri, Alexander III. Venestusaeg: (kestis kuni ~20sajandi algus) Alex.III 1881. Esimene Vene valitseja, kes jättis
1869a. Toimus I Üldlaulupidu, mille korraldas Vanemuise Selts, eesotsas Jannseniga. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid (800 lauljat oli) Esitati jumalikke laule ja 2 Koidula laulu. Viisi tegi neile Kunilaid: "Mu isamaa on minu arm" "Sind surmani" Seda nimetati priiuse laulupeox, sest oli möödunud pool saj. Pärisorjuse kaotamisest. 1870 Eesti teatri tekkimine. Jaanipäeval kanti ette Koidula etendus "Saaremaa onupoeg" rahva suure vaimustusega ja 3 korda. Alexandrikooli asutamise mõte pidi tulema I eesti õppekeelega keskkool (Põltsamaale). 1870 moodustati peakomitee, kelle eesmärgix oli koguda raha kooli jaox. Kokku koguti annetusteba 100 000 rubla. Kool avati veneers linnakoolina, sest 80. Algul hakati teostama ägedat venestuspoliitikat. (1906 loodi I eestikeelne keskkool tütarlastekool, praegune M. Härma kool) Eesti Kirjameeste Selts koondati kokku inimestest, kes suutsid kirjutada eestikeelseid
annaabi.ee 
