august 1880 Ta oli Norra viiuldaja ja helilooja, keda nimetati ka Norra Paganiniks Tundis suurt huvi Norra rahvamuusika ja pillide vastu ning püüdis propageerida neid linnarahva hulgas Edvard Hagerup Grieg (1843 1907) Edvard Hagerup Griegi elulugu Griegi esivanemad pärinevad Sotimaal, kust ta vanavanaisa 1746. aastal sõja tõttu põgenes ning 1746. aastal Norrasse paikseks jäi. Edvardi vanaisa perekonna nimi oli samuti Grieg. Isa, Alexandes Grieg, oli briti konsul Bergenis. Ema, Gesine Hagerup, oli andekas pianist ja luuletaja. Tal oli muusiku haridus. Kuue aastaselt hakkas Edvardi ema talle kalverit õpetama, ning juba9- aastaselt alustas Grieg iseseisva muusika komponeerimisega. (Esimene kompositsioon ,,Variations on a German melody") 1958. aastal astus ta Leipzigi konservatoormuisse, mille lõpetas 1862. õpinguid järkas Taanis. 1863. aastal läks Grieg Taani, kus viisistas Hans Christian
orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer, dulcian, krummhorn, trompet ning tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata ja kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Tähtsaimad heliloojad renessanssi ajastul olid: Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern, Antoine Busnois, Alexandes Agricola, Jacob Obrecht, Josquin des Prez, Heinrich Isaac, Jean Mouton, Pierre de La Rue, Nicolas Gombert, Adrian Willaert, John Taverner, Christopher Tye, Thomas Tallis, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Orlande de Lassus, Andrea Gabrieli, Williarn Byrd, Tornas Luis de Victoria, Giovanni Gabrieli, John Dowland. Barokk Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg
annaabi.ee 
