Eelarve oli küll algeline , kuid kulud ja tulud püsisid tasakaalus. Eelarve maht oli 5404 krooni, enamik tulusid tuli trahterimaksust ja enamik kulus kooli ülalpidamiseks. Palju muret tegi alevivalitsusele alguses kohaste ruumide leidmise küsimus. Esimesi istungeid peeti koolimajas ja tuletõrjeseltsi majas. Hiljem üüriti sellekohane korter Kesk tänavale, kuid need ruumide ei olnud korralikeks töötingimusteks sobivad. Peagi palus alevivolikogu Maavalitsust, et alevivalitsusele antaks üle endine Uderna kõrtsi (praegune telefonimaja) hoone, kuid Maavalitsus oli plaaninud anda hoone kasutada jaoskonna loomaarstile. Pärast pikki vaidlusi sai alevivalitsus siiski maja esialgu rendile. („Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931) 2 Samal ajal tekkis päevakorda ka alevi planeerimine. Loomulik tundus omavalitsuse soov saada enda valdustesse endised mõisnike maavaldused
Türi jaam sõlmjaamana sai lääneidasuunalise ühenduse laiarööpmelise raudteega. Ajaleht Tallinna Post kirjutab 1937. aastal: «... sõideti 10 15 kilomeetrit tunnis. Polnud ime, et rongi meeskond Tamsalu ja Vajangu jaama vahel metsas maasikal ja vaarikal käis. Iga väiksemgi tõus annud vedurile tublisti tööd.» Uuendused 19201930ndatel aastatel 1926. aastal võeti kitsarööpmeline raudtee Eesti Raudteede Valitsuse süsteemi ja hakati selgitama tee olukorda. Türi alevivolikogu oli andnud jaamale 1923. aastal Türi nime Allenkülli ja Alliku asemel. Valitsuse kontroll näitas, et raudtee on aegunud ja kohati kriitilises seisus. TallinnViljandi ning TüriTamsalu tee puhul oli kasutatud erinevat tüüpi rööpaid, nende ühendused olid viletsad ja kulunud lukud põhjustasid murdumisi. Osa liipreid oli kõdunenud. Jaamahooned olid kitsad ja ametikorterid väikesed. Vananenud vedurid oli käsipiduritega
Linnavalitsuse määrusega nr 30.10 Narva Linnavolikogu kinnitas "Pärandi vastuvõtmise korra" oma suuremal määral tunnustamise näol. Sisaldab ju omaniku võõrandamisõigus oma laiemas tähenduses 16. jaanuari 2003. a määrusega nr 1/7. 11 Väiksematest omavalitsusüksustest on Interneti andmetel õigust oma vara suhtes korraldusi teha ka surma puhuks. 13 kehtestanud enda tarvis alevi poolt vara pärimise korra Märjamaa Alevivolikogu 24. aprillil 2001. a määrusega nr 12.12 Testeerimisvabaduse laiendamist on nii Eesti esimese pärimisseaduse eelnõu autorid kui ka prof. P. Varul justiitsministrina Riigikogus pärimisseaduse eelnõud tutvustades pidanud kõige olulisemaks Reegel
annaabi.ee 
