aasta 26. mail saatis Täidesaatva Kommitee juhatus sellele seltsile tänukirja. 4 Esimesed tõrked Kohe pärast kongressi asus Täidesaatev Komitee organiseerima Linnade liitu, kelle esimeseks ülesandeks oli ideelise külje koostamine. Alguses tõotas sellise liidu loomine vaid head. Kuigi peagi tunnistati siiski otstarbekamaks kahe iseseisva liidu linnade liidu ja linnade varustusliidu -loomine. Kirjavahetus linnade ja alevitega nende liitude põhikirjaprojektide ning liitudesse astu- mise küsimustes oli küllaltki vastuoluline. See põhjustas mitmetes linnades ja alevites üldist segadust. Paljud linnad ei näinud perspektiivi ei ühes ega teises , kuid oli ka linnasid , mis keeldusid kumbagi loodavasse liitu astumast kuna arvati, et kõik ei olevat nõuete kohane. Et kõikidele omavalitsus üksustele üks ühine seadus luua oli paljudele liigselt rahakotile käivaks ning ebaõiglust külvamaks. Ning puudus ka 1920
kinnitada ametisse nende abisid. Küll aga jäeti omavalitsustele õigus teha siseministeeriumile ettepanekuid politseijaoskondade arvu, nende piiride ja asukoha kohta ning esitada kanditaate politseiülemate ja jaoskonnaülemate, samuti nende abide ametikohtadele. 7 Politseikorralduse seaduse järgi moodustas maakonnalinn koos alevitega politseiringkonna. Eesti territoorium jagunes viieteistkümneks politseiringkonnaks, mida juhtis politseiülem, kes ise otseselt allus Politsei Peavalitsuse ülemale. Politseijaoskonnad jagunesid omakorda jaoskondadeks, neid oli üle terve Eesti 63. Kohapealset politseivõimu teostasid rajooniülemad (konstaablid), kes olid vahendajaks rahva ja ametiasutuste vahel. Politseikorralduse seadus sõnastas politsei ülesanded järgmiselt: 1. ühiskondliku julgeoleku ja korra hoidmine; 2
annaabi.ee 
